Sai, sai, kogaeg ainult sai!!!!
Thessalonikis pidime oma sotsiaalkindlustuse numbri kuskil kontoris korda ajama. Saime õnnelikult liinibussi kasutades Aleksallous (peatänav) tänavale. See oli liiga suur, et sellest midagi jagada. Peatänavalt läksid igalt poolt kõrvaltänavad, kust omakorda läksid tänavad ja sealt omakorda ja omakorda nendest jne. Ekslesime nendel shoppingpoodidest täis tänavatel. Võib välja tuua, et olin nagu ahvivaimustuses väike laps suures kommipoes. Läksime kontorisse, et oma dokumendid korda ajada, aga seal oli reaalselt 1000 matsi järjekorras. Saime järjekorranumbri 216, kuid sellel hetkel oli alles number 158. Asjad aetud, otsisime mu algatusel üht kohalikku toitu pakkuvat toitlustusosakonda selles laburündis. Asutsime sisse ühte “ma-ei-mäleta-nime” kohvikusse. Hinnad normaalsed. Mina võtsin fasolakia briamit (rohelised oad tomatikasmes) ja Stella võttis mussaka (bešamellkastmega kaetud kartuli- ja baklažaanivorm). Nämm. Sain kaks rooga oma “pean.kindlasti.proovima” nimekirjast maha tõmmatud. Sõime road ära, toodi meile joogid, ja Kreeka maiused lauda. Me ehmatasime ja mainisime umbkeelsele kelnerile, et ei tellinud neid. Aga asi on vist selles, et proovitakse ületada kliendi ootused (tarkused EHTE-st).
mussaka Stellal (viimane aeg mu reisikaaslast tutvustada) ja fasolakia briami minul
Proovisin jälgida ka linlaste moodi. Paistab, et kõikide naiste iluideaal on blond juus, milleni enamus püüdlevad. Kantakse äärmiselt tumedat meiki. Riietutakse suhteliselt hästi. Mõndade riietused olid isegi päris inspireerivad. Pea kõigil on LV pruunid kotid, ilmselt kohalikult turult pärit. Shoppasime, shoppasime ja veel kord shoppasime, kuni kell oli nii palju, et vaja bussijaama Fokia bussile minna. Kesklinnas ootasime me liinibussi,nr 45, millega ka tulime peatänavale. See vist unustati õhtusesse plaani kirjutada. Jooksime nagu lollakad, küsisime inimestelt, kõik vastasid erinevalt. Kuradi umbkeelsed, mõtlesin, enne jõuan õppida terve keele selgeks, kui nemad inglise keelse lause tähenduse “ BUS STATION?” Aga siin ma nüüd olen ja kirjutan teile, seega las jääb igaühele ise mõistatuseks, kuidas me kaks õnnelikult koju jõudsime. Tänane olukod näitas, et saan igas olukorras ideaalselt hakkama (see lause mu mampsile mõeldud!!)
Lugesin hotis meile, pigem murekirju, mis juba lausa ummistasid mu postkasti (märkus: “murekirjad” ja “ummistasid” on mõeldud eelkõige mu mampsile). Saan aru teie suurest murest mu hetkelisest mittesöömisharjumusest. Seega, käisin ka turul, kus leidin müüja, kes olevat olnud Eestis 1 kuu, sattusime jutule ja märkamatult kasutasin isa taktikat hinna kauplemises. Paistab, et on olnud hea õpetaja, saime ikka üle poole discounti. Seega, ma shoppasin endale põhiliselt ainult toitu !!!! Järgnevad 5 päeva olen Kreeka salati paastul.
Palun, palun, kotid on kõik SÖÖKI täis!! (kohalikul turul)
No comments:
Post a Comment