Anni: 04/15/10

Päike, va kurjam!

Täna läksime jalutama sedasama teed, kus ma eile jooksuringi tegin. See kujuneski tänaseks päevaürituseks. Vaated olid fantastilised.Õhtul ootavad mind mu väiksed kratid! Teen neil tuju heaks oma kohalolekuga, õpetan neile mõnda uut mängu(soovitusi??!?!). Iga mäng teeb neil tuju heaks.

Mõtlesin, et vahet pole, päikesekreemi peale ei pane täna. Praegu istun nägu punane peas, tulitab kõik.
Tänase päeva kokkuvõte:

SÕBRAD kirjutan teile tegelikult iga päev, mõeldes teile kõigile!

Lapsed siin, lapsed seal, lapsed KÕIK mu ÜMBER!!!!!!

Täna mõtlesin, et teen pika uinaku. Nägin unes igast huvitavaid asju. Pigem jätan need seekord enda teada. Ühesõnaga äratas mu ema jällegi pean kasutama sõna “muretsev” kõne. TEADAANNE: Pole mõtet mu pärast muretseda, kõik on ok. Pole võimalik lihtsalt iga päev netti tulla, aga see ei tähenda seda, et mind on vahepal röövitud.Peale lõunat hakkasime enda esimest ja viimast sööki valmistama- Kreeka salat. Ülihea, annan teile retsepti, kuidas tegime seda. Vaja läheb 2- hele inimesele: 2 tomatit, lehtsalat, poolt punast sibulat, 2 kurki, oliive, 1 paprika, poolt tšillit, feta juustu ja oliivi õli. Tükelda kõik suuremateks tükkideks v.a tšilli, mida on vaja hästi peenikeseks. Pane kõik ühte patta, kalla palju oliiviõli peale, sega ja siis lisa feta juust, lase umbes 15 min seista.

Salatite peale olen käpp neid tegema.

Peale pearooga oli plaanis nautida MAASIKAID! Milline maitse!

Õhtul läksime jooksma, avastasn täna uue tee, kus autodele olid keelumärgid ees. Huvi suur, asusin teele. Olin umbes 3 km jooksnud, kui avanesid suurepärased vaated merele, metsale ja kaljudele. Proovin teile need jäädvustada. Jooksin edasi, mingisugune varing oli olnud, tee kinni. Homme jooksen sealt läbi, huvi suur. Ideaalne koht puhkuseks, seal on olemas kämpingud ja villad kaljude otsas, kust avaneb fantastiline vaade merele. Seega jooksin umbes soojenduseks 8 km. Pärast järgisin oma tavapärast kava- trepijooksud ja mäe/kaljujooksud. Kõhulihaste osas läks huvitavaks. Väiksed marakratid, nii umbes 7- 10 aastased pidid kõigest väest minuga tutvust tegema. Nalja kui palju. Pärast Stella jalkamängu vaatama minnes, kõik 7 marakratti mul maja ukse ees. Õpetasin neile plaksumängu. Poisid võtsid kõik ennast järjekorda, et minuga mängida ja nii me mängisime umbes pool tunnikest. Imelik, kui tähtis võib selline lihtlabane mäng nende jaoks olla. Ja püha müristus, kus mind pärast lilledega üle puistati. Kauplesid kõigest väest, et ma ikka homme ka nendega tsilliks, lubasin siis neile midagi uut õpetada.

Lilled mu väikestelt.

Palun üllatage ühe kilekoti musta leivaga!

Kuna alles reedel toimub koolitus, siis otsustasime Stellaga minna Thessalonikisse (umbes 80 km meist). Alustasime hommikut kell 9 bussipeatusesse minnes, eelmisest päevast ülejäänud saia matsutades. Pagan, küll ma vihkan seda saia. Nädal aega pea sellel dieedil olnud juba.

Sai, sai, kogaeg ainult sai!!!!

Thessalonikis pidime oma sotsiaalkindlustuse numbri kuskil kontoris korda ajama. Saime õnnelikult liinibussi kasutades Aleksallous (peatänav) tänavale. See oli liiga suur, et sellest midagi jagada. Peatänavalt läksid igalt poolt kõrvaltänavad, kust omakorda läksid tänavad ja sealt omakorda ja omakorda nendest jne. Ekslesime nendel shoppingpoodidest täis tänavatel. Võib välja tuua, et olin nagu ahvivaimustuses väike laps suures kommipoes. Läksime kontorisse, et oma dokumendid korda ajada, aga seal oli reaalselt 1000 matsi järjekorras. Saime järjekorranumbri 216, kuid sellel hetkel oli alles number 158. Asjad aetud, otsisime mu algatusel üht kohalikku toitu pakkuvat toitlustusosakonda selles laburündis. Asutsime sisse ühte “ma-ei-mäleta-nime” kohvikusse. Hinnad normaalsed. Mina võtsin fasolakia briamit (rohelised oad tomatikasmes) ja Stella võttis mussaka (bešamellkastmega kaetud kartuli- ja baklažaanivorm). Nämm. Sain kaks rooga oma “pean.kindlasti.proovima” nimekirjast maha tõmmatud. Sõime road ära, toodi meile joogid, ja Kreeka maiused lauda. Me ehmatasime ja mainisime umbkeelsele kelnerile, et ei tellinud neid. Aga asi on vist selles, et proovitakse ületada kliendi ootused (tarkused EHTE-st).

mussaka Stellal (viimane aeg mu reisikaaslast tutvustada) ja fasolakia briami minul

Proovisin jälgida ka linlaste moodi. Paistab, et kõikide naiste iluideaal on blond juus, milleni enamus püüdlevad. Kantakse äärmiselt tumedat meiki. Riietutakse suhteliselt hästi. Mõndade riietused olid isegi päris inspireerivad. Pea kõigil on LV pruunid kotid, ilmselt kohalikult turult pärit. Shoppasime, shoppasime ja veel kord shoppasime, kuni kell oli nii palju, et vaja bussijaama Fokia bussile minna. Kesklinnas ootasime me liinibussi,nr 45, millega ka tulime peatänavale. See vist unustati õhtusesse plaani kirjutada. Jooksime nagu lollakad, küsisime inimestelt, kõik vastasid erinevalt. Kuradi umbkeelsed, mõtlesin, enne jõuan õppida terve keele selgeks, kui nemad inglise keelse lause tähenduse “ BUS STATION?” Aga siin ma nüüd olen ja kirjutan teile, seega las jääb igaühele ise mõistatuseks, kuidas me kaks õnnelikult koju jõudsime. Tänane olukod näitas, et saan igas olukorras ideaalselt hakkama (see lause mu mampsile mõeldud!!)

NB!!!

Lugesin hotis meile, pigem murekirju, mis juba lausa ummistasid mu postkasti (märkus: “murekirjad” ja “ummistasid” on mõeldud eelkõige mu mampsile). Saan aru teie suurest murest mu hetkelisest mittesöömisharjumusest. Seega, käisin ka turul, kus leidin müüja, kes olevat olnud Eestis 1 kuu, sattusime jutule ja märkamatult kasutasin isa taktikat hinna kauplemises. Paistab, et on olnud hea õpetaja, saime ikka üle poole discounti. Seega, ma shoppasin endale põhiliselt ainult toitu !!!! Järgnevad 5 päeva olen Kreeka salati paastul.

Palun, palun, kotid on kõik SÖÖKI täis!! (kohalikul turul)

Elu24.ee hoiatus: rannahooajani on 8 kuud!!

12 aprill õhtu:
Päraslõunal läksin Ikoniasse (netikohvik), ja lugesin üle pika aja Eesti uudiseid. Paratamatu kaaslane elu24.ee kuulutas, et rannahooajani on 8 kuud. Seega naised, naised 1, 2, 3 trenni tegema!!!
Õhtul läksin oma tavalist 6 km jooksuringi läbima. Käisin ka rannas Inksi kergejõustiku trenni meenutamas ja mööda treppe jooksmas. Pärast seda tegin 15 min reegli kõhulihaseid (see on nüüd 20 minutiks veninud). Niiet naiskad, kes võtsid elu24 uudist vägagi tõsiselt ja nüüd oma trenasööri linti elueest tapavad, võite minuga konsulteerida kuidas teha tõhusaid kõhulihaseid.

Hooveri asend jalatõstega! Tõhus, töös terve keha! Tähelepanu pöörata kohale, kus treenin!!:):)

Treening rannakaljul lõpetatud, asusime Stellaga kodupoole. Kuna me kodu asub täpselt jalkaplatsi kõrval, siis saime loomulikult sada kutset mängule. Okey ,mõtlesime, et üritame kohalikega social life arendada. Läksime mägima. Stella skooris seal sajaga (elupõline jalgpallur). Aga no mina ütleme nii, et ei skoorinud väga. Küll mul lendas jalats palli lüües minema, küll seda ja toda. Jalka tringel- trangel uusi trikke ka enam läbi ei näe (viimati mängisin koolivõistkonnas jalkat 2006, niiet püüdke mõista). Aga püüti mind seal igati ikka mängu kaasata ja social life edenes täiega. Väga ägedad poiskad olid, üliviisakad ja sõbralikud. Tean, tean, kindlasti mõtlete, et raudselt kleepisid meile külge nagu kärbsed liimipaberile, aga ei. Püüan lahti seletada, kuidas see küll võimalik on. Siin elab kahte sorti inimesi, kohalikud ja albaanlased, ja tont teab, mis tondid veel. Kohalikud noored võtavad sind nagu endasugust, ei midagi muud. Aga need albaanlased tulevadki oma urgastest siia suveks välja, et sumiseda su ümber nagu mesilane roosiaias. Inimesed tuleb ära tunda nende käitumisest, kellega saab suhelda, sest välimuse poolest on kõik enamvähem ühesugused. Jaa mis hea uudis mu jaoks veel, jalkaplatsi kõrval on jõusaal! Õhtu lõppes väga suurejooneliselt, pea kõik kohalikud olid meid uudistama tulnud, naised mängivad jalkat, midagi uut nende jaoks.