31. mai hobune pluss salv

Täna ärkasin, no reaalne, nii palav on siin. Vastik, ma ei tea enam, mis tähendab mis tunne on see, et kui sul on külm olla. Rannas olles, olen tavaliselt mina see kes võtab sada aastat julgust kokku, et vette minna. Siin ma jooksen täiskiirusega vette,sest randa minnes liiv täesti kõrvetab su jalad ostast. Täna ärkasin üles, terve öösärk oli läbimärg, ma ei tea kas ma olen mingiks kuutõbiseks hakanud ja käinud ööel ujumas kuskil!?
Täna on mu õnnepäev. Amfiteater avatakse, ja mind saadetaksegi sinna. 900 inimest, bravo Anni, bravo. Su jalgadest ei jääb ainult sitt ja saepuru alles. Seitse päeva järjest töötada iga päev 10 ja 30 min- ma arvan, et mu praktikatunnid on juba mitmekordselt ületatud.
Lähen kella 19.00 otse oma restost uude Amfiteatrisse, kus oli täna suur avamine ja suur show. Ellaaa.. laa.. what is this? Kõik jooksid nagu ogarad ringi, 2 tunni pärast on avamine ja kõik ettevalmistused tegemata. Niniii ma arvasin, et lähen sinna appi kui ettekandja assistant. Bravo…kus sa sellega.. Mr. Adams võtab nimekirja ette ja Anni, beibi sulle läheb ülemised 20 lauda. Oota mina waiter, pragu, kohe ja nüüd? Tavai jalad selga ja dissapear. Esimesed 30 minutit oli selline segadus. Minu restoranis imen näppu terve päev ja nüüd selline asi siis. Kõige parem asja juures oli see veel ,et micros jooksis kinni. Jooksin, ainult jooksin. Aeg lendas võluväel lihtsalt. Lõpuks oli juba päris lõbus, ilusti tuli olukorraga toime. Jalgu ei tundnud. Lõpetasin töö amfiteatris, Anni dissapear oma restosse tagasi ja pean selle sulgema. Töllasin tagasi kuidagimoodi, näen järgmise nädala graafikut. Kuradi üks vaba päev ja ülejäänud nädal 10 h iga päev. Koju ma lohisesin, jalad mässisin hobuse salviga kokku ja head kuuma/palavat ööd sulle Anni!

Parim sõber mu jalgadele

30.mai Kollased juuksed,lühike kleidike, armas neidike!

Eile staff partylt tulles, ma jõudsin koju vist kell 6 ja ma unustasin ära, et ma pean täna pidu läbi viima. See selleks, ma ei tulnud siia Kreekasse ometigi ainult töötama. Eile oli väga tore, inimesed on siin sõbralikud, sõpru leiad üle terve maailma- armas. Kell 16.00 tööl, üksi. Väsimus kuubis lendasin laivi, 3 frappet sisse. Täna tegin väikese soengumuutuse, enam ei läinud krunniga, läksin punupatsiga. Oii komplimendid, komplimendid tulid igast nurgast. Naerma ajas kohe. Peter tuli mulle külla restorani, vaene mees. Eile oli talle mingi albaallane kokteile välja teinud, pärastlõuna ja vaene poiss ikka jooki täis nagu kapsaliblikas. Sani Hillsi minnes, töötan koos pool baari omadega- Stela, Peter, Johnny Bravo. Tööülesanneteks oli serveerida veine inimestele, võtsime terve kandiku veiniklaase täis ja pidime selle neetud mäe peal, mis oli täis mulda ringi kõndima. No ma lihtsalt ainult naersin seal Peteri peale, ennustasin terve selle aja ainult millal vaene poiss lõplikult veinidega ümber kukub..
Johnny Bravo elu ka eile kerge polnud. Kurtis mulle, kuidas ta jälle otse tööle tuli kella 9-sast ja peab kuni öösel kella 2 töötama. Pidu Sani hillsis oli iseenesest täiesti mõttetu,sakslased raibed, ma vihkan seda saksa keelt juba. Ein Bear, please? Ein rot wain, please? Mul on ainult kolmest aastast saksa keele õppimisest meelde jäänud, bitte bitte ja guten appetit- tark valik, see saksa keel.

Punupats, proovige,see töötab!

29. mai. "whaaaaaaaaayyyyy whaaaaaaayyyyy whaaaaaaaaaayyyyy" laulan!

Täna ma magasin, magasin ja veelkord magasin. Päike täna ei paistnud, aga nii pagana umbne on siin Kreekas, et hoia ja keela. Tavaline tööpäev, alustasin üksi kella 16.00. Suurepärane on üksi töötada, rahulik, ise vaatad kas viitsid ringitada või mitte. Ise olen seal restorani DJ. Mu lemmiklauluks on saanud nüüd Annie Lennox “Why”. See laul on mul korduse peale pandud ja aeg seda kuulates lausa lendab. Õhtul läksin ja aitasin Irinat pool baaris. Ma olen juba unustanud, mis pinged seal peal ikka on. Kõik managerid istuvad seal ja vaatavad su igat liigutust. Püha õnnistus mulle, et ma seal enam ei tööta. Igaljuhul hakkas vihma sadama ja ma sõna otseses mõttes jooksin üles oma restorani, sest vihm võrdub inimass mu restorani. Nii oligi, jooksin nagu ogar terve õhtu. Kõige kurvem oma töö juures on see, et sa teenindad nädal aega inimest, teed ta õnnelikuks ja tema teeb sinu õnnelikuks ja siis ta läheb. Üks neljane kamp vahvaid naiskasi, keda ma teenindasin nädal aega, tahtsid mind endaga koju võtta. Tegime koos pilte ja rääksin nendega maast ja ilmast, väga tsill. Siis üks vanapapi, kes oli samuti mul sõbra eest juba, näitas ja rääkis mulle oma elust, näitas oma pulmapilte ja igast fun.. lahkus …jälle. Õhtul, kuna juba terve eelnev nädal levisid igast ukseaugust mu juurde flaierid, et Ikonios ja Metaxis ja igal pool on stafff peod, siis loomulikult, kuigi mul oli surm silme ees jooksmisest, otsustasin minna.

Täna hommikul tegin endale võiku, kasutasin musta leiba, kilu ja juustu. Parim võiku tuli välja! Rohkem komponente lihtsalt polnud!

27. mai mina olen baarikuningas sina sitalabidas!

Äratus kell 12 päeval, randa kaheks tunniks. Ja siis Sanisse. Täna väikese erinevusega, ma põlesin täiesti ära. Päike oli täna eriti karm minuga. Tööl kaks tundi üksi olles, tuletasin endale meelde kuidas teha kohvisid. Kuna mul polnud ühtegi klienti, siis igavuse peletamiseks mässasin baaris nii, et kohvi, piim ja kõik kõik lendas. Täna õppisin täiesti õigesti tegema frappesid. Selle puhul suutsin täna 2 tunniga ära juua 3 frappet. Tean, tean see pole tervisele kasulik, aga beibs, ma ütlen, tagasi tulen, teen oma juures kohvipeo ja saate tunda, miks ma joon neid pidevalt. Õhtul tuli tööle Anita, baarinaine. Temaga läksime kätsima, kuna ta peab ennast mingiks baarikuningaks. Tema oskab ja teab kõike- püha issanda vits, tõesti ma ei taha su kohta üle lüüa. Tema väidete kohaselt ma ei tea kohvimasinast midagi ja kohvisid ma ka ei oska teha. No sealt me käts algas. Ta ei tahtnud leppida sellega, et ma olen pea 2 suve sama masinat iga päev vahtinud ja poputanud Eestis. Seega tegin talle kõik kohvid ära, õigesti (olgugi, et ta väitis valesti, aaga väga ei koti ka). Lõpptulemuseks oli see, et ta ütles, et mina olen siin ettekandja mitte baarinaine ja mina ütlesin talle, et ta on liiga puudulik, et töötada baaris. Ja kõige parim uudis, Maria tuli mu juurde ja ütles, et mul on väike graafikumuutus. Pühapäeval, koos MR. Billiga (pool baari manager) lähme koos Sani Hillsi mingit pidu läbi viima.

Tahaks näha, kes julgeb mulle öelda, et ma pole ńunnutanud seda masinat ja ma ei tea sellest midagi:D

26 mai. Killuke head päikest päevas

Äratus kell 12 päeval, randa kaheks tunniks (päevituskreem alates 30 factor). Ja siis mu lemmikohta Sanisse sõit. Kaks tundi üksi tööl. Aeg läks täna eriti kiiresti. Mul polnud mitte essugi teha, kõik olid rannas ja mul mitte ühtegi klienti. Tsillisin baaris ringi, poleerisin ühte lusikat mingi 200 korda, et näidata, et mul on ilgelt kiire. Oma kõige “kiiremal” hetkel tuli Mr. Billi (pool baari manager), et Anni, tead ma pean sulle ütlema, et ma kuulen pidevalt su kohta ainult häid sõnu. Ma olen su üle väga uhke, jätka samas vaimus. See tegi mul tuju nii heaks kohe terveks päevaks. Täna läks üldse kõik nii suurepäraselt- Human Resorci osakonnoast tuli Maria, kes ütles, et mul on mingi hiigel purikas tema kabinetti saadetud. Juhuhuuuuu, ma hakkasin ühelt jalalt teisele hüppama. See on minu pakk! Ma tahan seda! Maria võttis oma ära peidetud musklid taskutest välja ja tõigi mulle selle alla restorani. 9 kg pakk, loomulikult täis head paremat. Kõige parem osa oli sellest loomulikult perepilt, mis leiab koha mu padja kõrval. Õhtul polnud meil ühtegi klienti, tegin oma tavalisi ringikesi. Õhtul läksime koos Peteriga bussi peale, naersime, et mul oli tänase päevaga kogutud 6 allkirjaga arvet ja 12 sularaha arvet. Temal oli 50 allkirjaga- ja 200 sularahaarvet. Möödusime amfiteatrist, mis tähendab seda, et see on hoone, mis valmis umbes kuu ajaga ja seal hakkavad toimuma kõik showd ja asjad. See tähendab seda beibs, et pool baar jääb klientidest tühjaks ja varsti läheme Peteriga koos koju, mõlemal 6 arvet hinge peal.

Pakk mu perelt! Aitähh!

25.mai Nüüdsest multifunktsionaalsus on priimus!

See nädal ma orjan siis teisipäevast kuni järgmise esmaspäevani iga päev kell 16.00- 1.30. Lendasin siis tööle laivi. Mmm ma pidin shoki saama: “Miks kõik minema lähevad?” Tore tore, sain teada, et ma olen baaris üksi, olen ettekandja, nõudepesija, ettekandja assistant ja olen kõik kõik. Kohe kui Sofia oma vahetuse lõpetas, hakkas inimesi tulema kui murdu. Palun üks frappe sketo, palun üks soda, palun üks see ja see ja see jne. Selle peale palun mulle aga üks kuul otsaette. Kuna mulle pole siin mingit baarikoolitust tehtud, siis frapped tegin jumala lampi. Kõige tipp oli muidugi see, et palun üks frappe jäätisega. Püha müristus, mis asi see veel on, mõtlesin korra. Aaaa… pohhui, kuna mulle pole koolitust tehtud,siis lamp, viskasin mingi jäätisepallikese frappe sisse ja käiku. Kui ei meeldi midagi,vallandagu. Jooksin nagu reaalne turbo rabbit seal . Eii see oli tore üllatus, üksi kõike teha ja nüüd nii kuni esmaspäevani. Enda üllatusekski sain kõigega hakkama, pärast kui baaridaam tuli, latrasin terve õhtu talle, kui uhke ma enda üle olen. Õhtu töötadal oli nii igav, rahvast polnud. Laulsin mõtetes Smilersi laule, mis ma siin paar päeva alla laadisin. Tegin oma tavalisi ringikesi. Koju tulles kuulin Stellalt, et tööliste bussis oli tehtud kontroll- kõik pidid oma kotid avama ja näitama, et nad pole midagi piistu pannud. Ma e suuda seda enam uskuda lihtsalt, see ületab igasugused piirid mu jaoks.

frappe jäätisega. Maitseb hea ja hea päästevesti koguja ümber kõhu.