Käisin artsi juures, ta oli vist kurt, pime ja lollakas. Midagi ei küsinud ei rääkinud. Sain vastu sellise paberi.
Wednesday, May 12, 2010
10. mai hullumaja kuubis
Hommikul tööle minnes rääkisin Veraga, basseini baarist. Hullumaja kuubis, seal saavad ettekandja assistendid 10 EURi tipsi nädalas. Püha müristus, kõik on nii shokis. Rääksin lõunal koju minnes Dimitrisega, baarman, ütles, et basseini restorani on tulnud tüdruk, kes sai nimeks kärbseke, kes joob ainult red bulli ja ei tea kuhu lennata. Oh, siin Kreekas on ilmad ilusaks läinud ja ma juba hakkan kergelt pruunistuma. Õhtul tööl olles, pakkusin ennast tänaseks veinivalajaks. Daubekad, teavad kuidas ma karstin seda. Siin peame küüleri viima laua juurde ja küüleris pmt käib kogu pudeli avamine ja kahe käega võin valada. Oii ma sain kohe miljon pluss punkti kirja, sest kõige kõigem manager läks just mööda ja vaatas kuidas ma tegutsen. Ja mis üllatus mulle, ma sain teada oma selle nädala töögraafiku. 3 ja pool vaba päeva. Ma pidin imestusest kohe pea peale kukkuma selle peale. Mina ja kolm vaba päeva, ma kohe ei tea mis nendega peale hakata. Mõtlesin, et sõidan Ateenasse, avastan maad veits, aga see on kergelt teisel pool Kreekat. Ma pean nüüd välja kohe mõtlema, mis teha need vabad päevad.
09.mai EMMMME
MINU KÕIGE KALLIMALE EMMELE, HEAD EMADEPÄEVA. ARMASTAN SIND VÄGA VÄGA!!!
Igatsen oma kõige kallimaid inimesi väga väga!!! Teadke, et olete meeles mul iga päev!
Ikonias tähistasin Stellaga oma esimest kuud Kreekas. Lubasin üle mägede ühele sõbrale, et lähme siis “kõik koos”. Vend veits pingutas üle, tuli oma huinamuina autoga järgi, et mind sõidutada 50 m eemal olevasse Ikoniosse. Sorry, ütlesin talle, ma kõnnin jala, meil Stellaga paljust rääkida. Nüüd solvunud mu peale, ei räägi minuga. Too emotional for me. Rahvast oli palju, pilte ei jõudnud teha kahjuks. Aga midagi erilist polnud ka, väike tants higimull otsaees ja kõik. Üks Sani hotelli miljonist managerist ütles Ikonios mulle,et peaksin olema 5 min pärast leti juures, et ta tahtvat kedagi tutvustada. Sorry sõbrake, ütlesin, me pole tööl, nii,et I do not give a shit about your 5 minutes. Hommikul pidin tööle minema kell 9.00. Niipalju tööst, et issand halasta kui igav on olla ettekandja. Sa ei pea muffigi tegema. Hakkasin laudu koristama, sain õiendada, et see pole minu töö. Olks düüds, lihtsalt kõndisin ringe, suhtlesin kilentidega. Rääkisin manageriga, millisena ma näen oma rolli selles restoranis, seega ma tahan tegevust, mitte ringitamist. Ühesõnaga saan teha nüüd kõike. Loomulikult see manager, kellele ma nähvasin natukene, see hakkas täna tööl mölisema sellepärast, nalja kui palju!Sattusin rääkima ühe meeldiva kliendiga, kes rääkis, et ta mehel on vähk ja nad on non-stop terve aasta reisinud. Tahavad elult viimast võtta, mis annab veel võtta. Kuna mul polnud midagi teha, rääkisime oma 1 h, väga südamesse läks see kõik. Sõbrad ärge stressake, elage, tuleb elada ja võtta viimast igast väikesest hetkest!!!
8. mai Anni Tedrema supervisoriks! Kandidaat nr 1
Täna ma ei viitsi enam tööst kirjutada. Täna läheb tähistamiseks, sest olen olnud siin Kreekas juba kuu aega. Seega pidustuste aeg!! Ilmselgelt sean sammud Ikonio poole.
Seega annan homme teada kuidas läks.
Senikaua räägin, mida ma siin enim õppinud olen. Loomulikult iseseisvamaks olen saanud. Siin pead võitlema alates sellest, et sul linad ära vahetatatks kuni selleni, et oma õige palk välja nõuda. Töö koha pealt nii palju, et mingi Mr: Pabulil või kes iganes manageril või mingi hall karvane vanamehel ei lase möliseda. Teen oma tööd täpselt nii hästi, kui oskan, kui nemad tahavad mind mingite friikn valede jalanõude pärast vallandada, lasku käia. Asi on selles, et neil malakatel pole siin absull tööjõudu, seega tean juba ette ära, et mind ei vallandata ja käin ikka valede jalanõudega, meelega. Ükspäev tuli mingi suvaline ülemus ,keda ma esimest korda nägin ja ütles: Anni sa pead tööl ühe kraenööbi lahti tegema, nii on õige. Mhhmhmmm… tore tore, miks vormiriietusel siis see ülemine nööp on õmmeldud?? Kes kurat sa üldse selline vennike oled? Ei teinud seda nööpi lahti, meelega, vallandagu kui tahavad. Eii ma ütleks, et mu supervisor on hullem kui väike laps. Tööd teha ta ei oska, täiesti lõpp, tema oskus midagi organiseerida, seda ei eksisteeri. Täna hommikul tööl olles, võtsin ma kõik tellimused, viisin joogid lauda, suhtlesin klientidega, koristasin jne. See eit tegi ainult arveid, supervisor, ajas kõik sassi. Ütles, et ta ei julge oma viga minna kliendile seletama, et mingu mina. Ütlesin, et sina puupea tegid valesti, sina aja asja korda. 5 min pärast tuli ja ütles, et Anni ole hea kontrolli üle. Okey, arvata on, et ikka valesti arve. Malaka!!! Õnneks on minuga restoranis üks eesti tüdruk, saan temaga sõimata omas mahlas. Loomulikult, pead sa oma arvamust peale ajama, kui sa ei räägi, pole sa keegi. Nüüd ma ainult laterdan, suulihased musklis juba. Aaa ja loomulikult see, et siin ei kehti reegel, et õigel ajal õiges kohas. Siin pead ise tsekkima koguaeg, et oleksid õigel ajal õiges kohas, teise inimese sitta olukorda panema ja nii ennast esile tõstma! Life is hard beibs!
Seega annan homme teada kuidas läks.
Senikaua räägin, mida ma siin enim õppinud olen. Loomulikult iseseisvamaks olen saanud. Siin pead võitlema alates sellest, et sul linad ära vahetatatks kuni selleni, et oma õige palk välja nõuda. Töö koha pealt nii palju, et mingi Mr: Pabulil või kes iganes manageril või mingi hall karvane vanamehel ei lase möliseda. Teen oma tööd täpselt nii hästi, kui oskan, kui nemad tahavad mind mingite friikn valede jalanõude pärast vallandada, lasku käia. Asi on selles, et neil malakatel pole siin absull tööjõudu, seega tean juba ette ära, et mind ei vallandata ja käin ikka valede jalanõudega, meelega. Ükspäev tuli mingi suvaline ülemus ,keda ma esimest korda nägin ja ütles: Anni sa pead tööl ühe kraenööbi lahti tegema, nii on õige. Mhhmhmmm… tore tore, miks vormiriietusel siis see ülemine nööp on õmmeldud?? Kes kurat sa üldse selline vennike oled? Ei teinud seda nööpi lahti, meelega, vallandagu kui tahavad. Eii ma ütleks, et mu supervisor on hullem kui väike laps. Tööd teha ta ei oska, täiesti lõpp, tema oskus midagi organiseerida, seda ei eksisteeri. Täna hommikul tööl olles, võtsin ma kõik tellimused, viisin joogid lauda, suhtlesin klientidega, koristasin jne. See eit tegi ainult arveid, supervisor, ajas kõik sassi. Ütles, et ta ei julge oma viga minna kliendile seletama, et mingu mina. Ütlesin, et sina puupea tegid valesti, sina aja asja korda. 5 min pärast tuli ja ütles, et Anni ole hea kontrolli üle. Okey, arvata on, et ikka valesti arve. Malaka!!! Õnneks on minuga restoranis üks eesti tüdruk, saan temaga sõimata omas mahlas. Loomulikult, pead sa oma arvamust peale ajama, kui sa ei räägi, pole sa keegi. Nüüd ma ainult laterdan, suulihased musklis juba. Aaa ja loomulikult see, et siin ei kehti reegel, et õigel ajal õiges kohas. Siin pead ise tsekkima koguaeg, et oleksid õigel ajal õiges kohas, teise inimese sitta olukorda panema ja nii ennast esile tõstma! Life is hard beibs!
Tulen koju, ukse pealt leian sellise vaatepildi!
ööööööööö7. mai öööööööööööööööööööööö tööööööööööööööööööööööö
Kaval nagu rebane…muhahaaaa lasin ennast hommikusesse vahetusse tööle panna. Kreeklased va siesta ees ja taga võitlevad õhtuste vahetuste pärast. Seega mina olen 9-13 tööl, peale seda asetan ennast rannaliivale ning tööle jälle 19-00.00. Täna õppisin igasuguseid kohvisid tegema, mis on Kreekale iseloomulikud- õiget frappet, fredo cappocinot, fredo espressot jne. Oiii need on lihtsalt nii nämmad…ma saan siin vist varsti kohvi üledoosi. Ütlen ausalt, et jalad on mul surnud. Ma ei tunne neid enam. Palun saatke mulle Eestist ratastool nagu tõesti see on tõeline surm mu kapsaaeda. Õhtu lõppes igatahes mul mitte 00.00 vaid 15.00. Mingid maunid lihtsalt ei viitsinud ära minna. Igaljuhul proovisin eile igast põnevaid kokteile, mis baarman mulle masenduse leevendamiseks tegi- Cinderella ja mangio draguini…. Jieppppp need nimed jäidki ainult meelde.
NB! Mulle saab nüüdsest kirjutada ja joonistada aadressil :
HUMAN RESOURCES DEPARTMET
TRAINEE: ANNI TEDREMA
SANI S.A., 63077 KASSANDRA, HALKIDIKI, GREECE
Mamps mul juba mõned tellimused, saadan sulle meilile!
NB! Mulle saab nüüdsest kirjutada ja joonistada aadressil :
HUMAN RESOURCES DEPARTMET
TRAINEE: ANNI TEDREMA
SANI S.A., 63077 KASSANDRA, HALKIDIKI, GREECE
Mamps mul juba mõned tellimused, saadan sulle meilile!
6. mai Vaimukas pealkiri
Hellouu hellouuu ma jälle tööl. Hahhaaaaaaa saangi ettekandjaks. Minu pingutused kandsid vilja. Sain teada, et normaalselt peaks töötama kuskil 2 aastat ettekandja assistendina. Muhahahaaaa…ma töötasin 2 nädalat. Suurepärane päev, sain kiita, et mul olevat hea stiil. Ma peaksin rääkima hotelli disaineriga, et saaksin koha disainerite osakonnas. Sorry, sõbrad, ma ei tea disainist midagi, oskan ainult kriipsujukusid joonistada! Kallid lugejad, teile teadmiseks: Jään Kreekasse nüüdsest ametlikult septembri lõpuni, mitte augusti, pikendasin lepingut!!!
5. mai Rahulik päev keset rahutusi
Vaba päev, läksin Thessalonikisse. Tundsin ennast kui kohalikuna, kõik selge. Kõigepealt avastasin selle kurikuulsa shopping koha Mediterrean Cosmos. Issand kui igav, mitte midagi erilist. Lihtsalt lonkisin seal ringi, suurepärane vaade avanes toidupoele, mis meenutab mulle Rimi. Sellist poodi oli hea näha üle pika aja!! Kohe suurest imestusest kõmpisin sellele kaks ringi peale, et lihtsalt vaadata poodi! Peale seda suundusin peatänavale. Jõudsin sinna, poed kõik kinni. Mis kurat, küsisin kuhu te kõik lähete?! Oooki.. mingi rahutus oli. Ma ei saanud muffigi aru. Mis rahutus? Kus? Tore, ma nautisin oma päeva istudes rannapanoraamil Thessalonikis, keset niinimetatud rahutust. “Pommid lendasid, inimesed kaklesid, mendid peksid, koerad haukusid” Pean mainima selle ikka ära, et ennem kui Kreekasse tulin, kandsin pükse suuruses 38, täna ostsin endale püksid suuruses 34, sest 32 polnud.

minu 36 suuruses püksad!!!!
4.mai. Töö kanalaudas
Mind viidigi üle teise restorani, mis asub hotelli fujaee juures. Räägiti mulle siis mu ülesannetest, mul tuli kohe naer peale, kui kerge kõik oli. Kõik sõna otseses mõttes kõik sitased nõud lähevad käiku, kõigil jumala suva, kedagi ei koti. Hommik oli nii vaikne, jõin ainult frappet ja istusin. Õhtu läks natukene kiiremaks. Meid oli restoranis kohal 4 ja restorani ala pole suur. Täiesti lõpp mis hullumaja peale hakkas. Mitte keegi ei teinud midagi. Minu ülesanne kui ettekandja assistendina oli ainult laudu koristada ja niisama tsill outida. Nähes, et ettekandjad jooksevad pea laiali otsas ja kliendid ootavad, hakkasin ise tellimusi võtma. Seda hetke sai enda jaoks suurepäraselt ära kasutada, et ennast tõestada. Orgaseerisin ettekandjatele oma alad, mida korras hoida, läksin aitasin kohvi teha jne, tegin arveid. Suured tänud selle eest Daube rahvale, kes on mind väga hästi välja koolitanud. Töö lõppes tänu organiseerimatusele 2 h hiljem kui pidi. Maria, mu uus töökaaslane viis mu autoga koju. MISS MY CREW IN POOL BAR!!!!
Subscribe to:
Posts (Atom)