19. mai Omas maailmas on olla kui kvaliteetaeg

Siinkohal pean ära mainima, et viimasel ajal hakkab mulle see silma,et kõik küsivad: Anni, kus sa oled? Teises maailmas?. Täna tuli minu juurde peamanager ja naljatades: Anni, kus sa jälle oled, omas maailmas? Proovisin siis kõigile täna seletada, et kõik eestlased ongi sellised- kõik on koguaeg omas maailmas, mõtlevad pidevalt millegi üle. Küsiti: Aga mille üle on vaja mõelda koguaeg?—nooo näiteks igapäeva elu, raha, töö, kooli, kasvõi selle üle, et mul on homme autol rehvid vaja vahetada. “Ja kõik eestlased on seal sellised?” jaaa absoluutselt kõik. Proovisin seletada neile, et kui sa pidevalt laterdad tühjast tähjast peetakse sind napakaks, rumalaks ja idioodiks. Mida vaiksem sa oled ja mida rohkem sa mõtled, seda targemaks sind peetakse. Ütle ainult seda mida tõesti vaja on öelda, mitte ära aja mingit iba. “Kas te siis tänaval ükseist ei tereta, ei küsi kuidas läheb jne?” –hahaaaa, eeeei, ainult siis mu sõbrakesed, kui eestlane tunneb seda eestlast isiklikult. Suvalisele ei öelda kunagi, sind peetakse peast segaseks muidu. Siinkohal pidid mu kreeklastest sõbrakesed shoki saama. “Suur Eestis enesetapu protsent on, Anni?”

—suur, mu sõbrakesed.

Selline vaade avaneb mulle töölt igal õhtul. 12 Kreeka jumala kodu- Olümpose mägi.

Õhtul rääkisin Santaga (üks läti toakaaslastest), et mis me hetkel kodus olles teeks. Rääkisin mina, et poeks just prageusel hetkel oma emme juurde kaissu, räägiks juttu, naeraks “Unistuste printsessi” seriaali üle ja räägiks kes kuidas täna trenni andis ja kes kui palju kg kangile body pupmi trennis endale peale laadis.

Mu kallis-kallis pere, eelmine suvi Daubes

Sain oma esimese palga ka siis, tore, et see oli nagu 110 EUR-i. Homme lähen ajan selle asja korda. See pole lihtsalt võimalik. Kuulsin täna veel, et paljud töötajad lihtsalt kõnnivad minema siit hotellist, kuna see pole normaalne mis siin toimub. Seega töötajaid jääb aina vähemaks ja vähemaks. Rääkisin täna sõbraga pool baarist, kes oli ka eelmine aasta siin ja ta ütles mulle, et ma elusees ei pea siin vastu kuni septembri lõpuni. Juhuuuu… ja ma vahetasin just oma lennu ümber!!!Sani Beach Hotel, tõesti tuli otsa!

18. mai Pole naljaks, enam

Täna hommik ärkasin, öösel magada ei saanud. Mul oli vist vedelikupuudus, üleväsimus-igaljuhul mõistus hakkas üles ütlema, ei teinud enam reaalsusel ja unenäol vahet. Stella mainis hommikul, et karjusin/sonisin midagi öösel. Tööle minnes ma lihtsalt ei olnud võimeline tööd tegema, nii halb oli olla. Läksin Vassili juurde (pool baari manager) ja ta ütles, mu nägu nähes, et võtaksin vaba päeva. Läksin koju magama. Kella seitsmeks vedasin ennast siiski tööle. Täna esimest korda tundsin tõesti, et tahan tagasi koju nii kiiresti kui võimalik. Ma igatsen kõike, mis puudutab KODU ja Eestit!!!

Igatsen Teid, mu kalleim pere ja mu lähedased inimesed!!

17. mai Anni kuuleb, parakalo!

jejeeeee sain teada, et mul see nädal võib olla samuti 3 vaba päeva. Täna igaljuhul pidin oma vahetuse lõpetama 14.00. kus sa sellega, loomulikult mind hoiti lausa vägisi töööl kinni kolmeni. Söögiks oli täna mingi jubedus- kuivanud kana ja haktitud porgand. Küsisin kus on riis?, kartul? kasvõi makaronid? Eiip, reaalne toit jänestele. Kle junsud, hommikuks on sai ja kaks muna ( ei söö hommikul), lõunaks see jänesekapsas jaa õhtuks makaronid või kuivanud riis (söök peale 18 ,seega ei söö), siis kamon ela ela malakad, tahaks lõunaks kasvõi makarone. Niniii kuna ma sain kell 15 töölt minema ja bussist ma jäin maha (järgmine kell 17.00). Otsustasin randa minna ja kuulge beibs kamon tõesti, terve päev paistis päike ja kui ma oma suure varba rannaliivale jõudisn tõsta ,tõmbas kõik järsku pilve. Kuradi Kreeka ilm, meel muutub nagu tuulelipul!

Sain jube pruuniks

16. mai Õnnetud õnnetuse õppetunnil õpivad õnnelikkust

Tsiiiiiiiiiiiiiisasssssssss…..tööle pean minema kella 12, buss väljub 11. Magada sain 4 h. Lonkisin bussi peale. Vaatasin oma kaaskannatajad üle, kes mulle bussis õnnetute nägudega otsa vaatasid. Johnny Bravo, mu sõber, tuli otse peolt bussi peale, magas silmad lahti seal. Peter oli ennast minu köögis ilusti välja saanud magada, lubas mulle kõiksugu asju osta selle eest. Tööle läksin täna SeeYousse, mis on Sani resorti kõige rikkamatele mõeldud restoran. Üks väike õlu maksab seal 9 EUR-i. Ilus tööriietus on ja milline lõõgastav tunne seal töötada oli. Kõik olid nii vabad, kõigil jumala pohhui, mingeid ringe kandikuga tegema ei pea. Seal toimus mingi V.I.P pidu, kus kõik joogid ja söögid olid tasuta, mitte mulle loomulikult. Ma ainult vaatasin kuidas need malakad mu ees shokolaadi limpsasid ja kokteile jõid. Selle restorani kaks manageri nõudsid, et ma sinna tööle tuleks, kuna mul oli ainukesena suu irvakil koguaeg ja relax oli olla. Lubasid teha kõik selleks, et mind sinna tööle saada. Asi on selles, et töö on väljas, erarannas seega ma keeldusin kategooriliselt. Pärast sain Sofialt teada, et seal saab keskmiselt tippi 50 EURi 3h õhtu eest ja ,et sinna tööle saada on kõige raskem. Ja mina malaka, ütlesin koha ära. Homme külastan manageri ja lasen ennast vist üle sinna viia. Peale See Yous töötamist läksin kohe oma restorani, kõht tühi, väsinud, surnud, mitteelav. Õhtul tulid kõik õhinal mu juurde ja küsisid, et mida ma rääkisin See You restoranis Sani omanikuga. Mmm.. omanikuga, mina? Millal?… ma ei tea milline ta oli. Mul on ükskõik kas see on koristaja, nõudepesija, manager omanik või muu tont, ma räägin kõigiga ühte ja sama juttu, olen ma ise. Õhtul tuli meile the most kuulus jalgpallur. Managerid kõik jooksid, hüppasid jne. Kuna ma tean kahjuks jalgpallist ainult Ronaldot ja Beckhami (ilmselgelt kirjutan nende nimed ka valesti), siis mul ei jäänud kahjuks ta nimi ka peale sajandat küsimist meelde. Igaljuhul ta on Tallinnas käinud. Koju jõudsin kell 2 öösel, ma ei tahtnud enam sellel hetkel elada, mu jalad surid otsas ja koju jõudes meil polnud elektrit!! Kolistasin, kompisin, roomasin-igaljuhul kuidagimoodi ma jõudsin oma parima sõbra, oma padja juurde.

See You kostüüma

15. mai Ela üks päev korraga ,lihtsalt ela

Tööle täna jejeee. Oma puhkepäevadel ma midagi tarka ei teinudki. Õhtul on staff official party, mis tähendab siis, et ametlikult avatakse siinne peoparadiis. Sain täna varem isegi töölt lahti ja puha. Kiirelt koju, teised riided selga ja minek. Stella minuga ei tahtnud tulla, tema jalgade invaliiduse pärast. Seega mu naabrikesed, kes on niikuinii 24/8 ärkvel, läksime koos. Püha juudas jõudes kohta, kus toimus peo avamine, seal ma ennast liigutada ei saanud, sest rahvast oli nii palju ja iga mats hingas kuklasse. Seega läksin oma koju Ikoniosse. Väike tants kuni hommikuni. Koju jõudsin pool 6. Peteril pool baarist keelasin koju joosta 4 km, seega panin ta enda kööki madratsile magama.

Mu lätlastest toanaabriksed