MINU KÕIGE KALLIMALE EMMELE, HEAD EMADEPÄEVA. ARMASTAN SIND VÄGA VÄGA!!!
Igatsen oma kõige kallimaid inimesi väga väga!!! Teadke, et olete meeles mul iga päev!
Ikonias tähistasin Stellaga oma esimest kuud Kreekas. Lubasin üle mägede ühele sõbrale, et lähme siis “kõik koos”. Vend veits pingutas üle, tuli oma huinamuina autoga järgi, et mind sõidutada 50 m eemal olevasse Ikoniosse. Sorry, ütlesin talle, ma kõnnin jala, meil Stellaga paljust rääkida. Nüüd solvunud mu peale, ei räägi minuga. Too emotional for me. Rahvast oli palju, pilte ei jõudnud teha kahjuks. Aga midagi erilist polnud ka, väike tants higimull otsaees ja kõik. Üks Sani hotelli miljonist managerist ütles Ikonios mulle,et peaksin olema 5 min pärast leti juures, et ta tahtvat kedagi tutvustada. Sorry sõbrake, ütlesin, me pole tööl, nii,et I do not give a shit about your 5 minutes. Hommikul pidin tööle minema kell 9.00. Niipalju tööst, et issand halasta kui igav on olla ettekandja. Sa ei pea muffigi tegema. Hakkasin laudu koristama, sain õiendada, et see pole minu töö. Olks düüds, lihtsalt kõndisin ringe, suhtlesin kilentidega. Rääkisin manageriga, millisena ma näen oma rolli selles restoranis, seega ma tahan tegevust, mitte ringitamist. Ühesõnaga saan teha nüüd kõike. Loomulikult see manager, kellele ma nähvasin natukene, see hakkas täna tööl mölisema sellepärast, nalja kui palju!Sattusin rääkima ühe meeldiva kliendiga, kes rääkis, et ta mehel on vähk ja nad on non-stop terve aasta reisinud. Tahavad elult viimast võtta, mis annab veel võtta. Kuna mul polnud midagi teha, rääkisime oma 1 h, väga südamesse läks see kõik. Sõbrad ärge stressake, elage, tuleb elada ja võtta viimast igast väikesest hetkest!!!
No comments:
Post a Comment