10 juuni. Ei me ette tea.

Kella 16 tööle. Õnneks täna on otsevahetus, see tähendab 16-1,aga jumal teab kuhu mind täna saadetakse. 2h olin üksi tööl , dsiiiiiiisas kui igav oli. No mul tuli nii uni peale, et kohutav lihtsalt. Mitte ühtegi klienti. Õnneks saadeti mulle kell 18 Ammous baarist baarmen Stelios. Teda ma tean juba pool baari aegadest, aga me pole juba oma kuu aega koos töötanud. Ütles mulle, et ma olen ikka sajaga muutunud. Alguses ma ei julgenud öelda ühtegi sõna ja vaata nüüd 360 kraadi muutus. Temaga oli vaffa rääkida. Rääkis kuidas ta alati vaatab kella, kui tema töötund saab läbi ja ta teeb hetkel mingit kokteili kliendile, siis ta jätab selle sinnasamma ja marsib lihtsalt minema. Hea taktika, keeegi meile ületundide eest ei maksa, see tähendab bye bye. Stelious valgustas mind veits olukorrast Sanis. Neil on siin kohutav tööpuudus, sellepärast saadetakse meid igale poole. Tema töötas päeva jooksul 8 kohas:D:D:D Kõik lihtsalt marsivad minema siit, keegi ei kannata seda olukorda välja. Pikalt ja laialt arutasime, kas ma peaksin siit minema minema või mitte. Ma lihtsalt ei tea, mida teha. Sest kui ma Eestisse tulen, tean, et mul on sees tühi tunne. Ma ei oska midagi teha, sest ma olen selles Sani elus nii kinni. See ongi peamine põhjus, miks ma ei suuda tagasi tulla. See on nii kahe otsaga asi, ma pean kõigepealt harjuma selle mõttega vähemalt kuu aega, kui ma varem tagasi tahan tulla. Järgmine nädal lähen oma manageriga rahulikult rääkima, kui mu palk ei muutu või midagi ei muutu, kahjuks ma lahkun siit verd tilkuva südamega,sõbrad``!!