18. mai Pole naljaks, enam

Täna hommik ärkasin, öösel magada ei saanud. Mul oli vist vedelikupuudus, üleväsimus-igaljuhul mõistus hakkas üles ütlema, ei teinud enam reaalsusel ja unenäol vahet. Stella mainis hommikul, et karjusin/sonisin midagi öösel. Tööle minnes ma lihtsalt ei olnud võimeline tööd tegema, nii halb oli olla. Läksin Vassili juurde (pool baari manager) ja ta ütles, mu nägu nähes, et võtaksin vaba päeva. Läksin koju magama. Kella seitsmeks vedasin ennast siiski tööle. Täna esimest korda tundsin tõesti, et tahan tagasi koju nii kiiresti kui võimalik. Ma igatsen kõike, mis puudutab KODU ja Eestit!!!

Igatsen Teid, mu kalleim pere ja mu lähedased inimesed!!