21. mai Suure surmaga läbi päeva

Pilves ilm jälle, tuul. Ma ei sa üldse mis ma ronisin siia, Eestis ka parem ilm kui siin pommiagus. Püha müristus, ma mõtlesin, et kõnnin tagurpidi uksest tagasi, kui nägin kui palju matse meile oli vihmavarju tulnud. Jooksin teadmata suunas, lihtsalt jooksin, sest mu kallis supervisor tegi ühte arvet no ma ei tea, micros ta teine kodu ilmselgelt. Ta ei saanud mitte muffigi aru, ja kuna mina microse lähedale ei saanud, siis ma pidin lihtsalt joosta niisama. Õhtuses vahetuses sama jama, mina ei tea mis täna kõiki siia restorani tõmbas. Seega ma ei saanud oma varbaotsakest ka sirutada, kokkuvõtteks ma ei teadnud enam kas ma elan ikka reaalselt või olen juba taevas omadega. Õhtul oli staff pidu, mingi uus koht avati. Otsustasin koju minna, aga mu kallid Lefterius (pool baar), Sofia ja Zorro keelasid mul selle mõtte kategooriliselt. Seega senikaua kui kõndisime autoni, mõtlesin välja igast plaane, kuidas saada vahepeal südameatakki. Südameattakki ma ei osanud endal tuvastada, aga koju magama ma jäin.

Lenda Anni, Dissapear Anni, Tee ringe Anni! Anni Anni Anni Anni!!!