Juhuuu ma ootan oma pakikest juba nii hirmsasti, mis mu mamps mulle teele saatis. Ma kuulen igasuguseid jutte Kreeka kohta,läbi mampsi jutu, ise elan selle keskel, kuid ei tea midagi. Saan aru te murest, et siin on suhteliselt väga räbal olukord, aga isegi ajalehed ei kirjuta siin midagi. No, mida ma ka tean, ise ei saa kreeka keelest muffigi aru, inglise keelsed lehed siin puududvad. Täna sain teada, et Thessalonikis mingid pommid plahvatasid, sinna mul ilmselgelt mõnda aega asja pole. Olge rahulikud, mu pärast pole vaja muretseda, kinnitan seda. Kui Sani Hotellile pomm alla pannakse, ma ainult naeran selle üle, juubeldan, plaksutan käsi ja jalgu ja kõike.
Täna olin siis esimest korda üksi tööl, täiesti üksi pidin hakama saama. Sain ka loomulikult, aga keegi pead ikka nagu pind perses torkima koguaeg. See manager, kelle ma Ikonios kunagi kuu peale saatsin, no ta ei saa üle vist sellest. Seletab ja seletab, ma ei kuulnud ühtegi ta sõna, mõtetes mõtlesin ainult kuidas talle jalga ette panna, et see vend reaalselt käbla käiks, äkki lööb mõni mõistuse rakuke põlema ta olematus pirnis.
Tänase tööspliti ajal tegime lõbusat tuju endale, mu suurima moscitovihkajast sõberiga Rumeeniast
No comments:
Post a Comment