Paku frappet, mitte ouzot!!

Hommikut alustasin (kuna buss oli jälle töötajatest täis), istumisega pagana pargipingi peal, sest iga hommik kui mina bussile jõuan, on sinna juba sada tuhat matsi sisse pressinud. Igaljuhul sain tuttavaks ühe toreda, võib arvamust avaldada, et homoga (siin suhtutakse neisse väga hästi). Töölt tulles sain jälle autoga koju. Kuna sellest sädistamisest olin juba nii väsinud ja olles omas maailmas, tuli välja, et keegi oli minult vahepeal küsinud, et kas tulen ka? Mina loomulikult oma hiilgava ideega igale küsimusele vastata: Yeah, it is no problem, pidin shoki saama, kui auto ei pidanud kinni minu kodu juures. Läksime töökaaslase juurde, kes pakkus meile kohalikku traditsioonilist alkohoolset jooki. Nimi oli vist mingi- ouzo. Igaljuhul see oli nii rõve, maitses nagu lagrits ja inimesed, kes vihkavad lagritsat saavad minust aru. Nüüd jõudsingi koju, väsitavast (ma ei saaks seda nimetada tööpäevaks) rääkimispäevast! Frappe, mu parim sõber siin, hoiab mind elus veel. Sellest olen sattunud täielikku sõltuvusse. Sain teada, et frappe käsimasinat saab siit Thessalonikist täitsa kohe 3 EUR-I eest. Seega koju ostan neid suuremas koguses ja varstiluban teile, mu armsad pereliikmed, me oleme sellest kõik sõltuvuses!! Aa täna lähen esimest korda välja. Otustasin, et sädistada tuleb ja oma keelelihaseid treenida!

Kreeka traditsiooniline jook Ouzo



Esimene väljaskäik Kreekas.