Ainult unistamiseks....söök söök

Oh sa heldeke, lugedes oma eelmiste päevade kirjutisi, jääb minust ilmselgelt mulje, kui suurimast toidusõltlasest . Pole viga, täna ei saanud me muffigi maitsta toite. Vaatasime ainult kõik näljaste nägudega, kuidas hotelli manager me ees toite maitses. Vastik vanamees, mitte muffigi ei liiguta ennast ja tuleb sööma me ette. Igaljuhul teadmiseks, et endiselt jooksen 8 km ja teen kõhulihaseid iga õhtu ja ilmselgelt peale 18.00 ei söö. Seega sellepärast ma annan endale vabaduse kirjutada peamiselt söögist ja söömisest, sest sellest ma unistan nii magama minnes ja kui ka hommikul bussiga tööle sõites. Sellel nädalal on mul ainult üks toidukord päevas, nii et palun mõistke mind.
Täna läksin Possolous rannabaari juurde tsillima koos Stelaga (mu töökaaslane). Hullumaja hoovis, mis vaade sealt avanes. Ma olin sõna otseses mõttes rabatud. Ma proovin teile mõned pildid üles panna, kui võimalik, sest need arvatavasti räägivad minust paremini.