inimesed, inimesed, inimesed

Kuna rääksiisn teile pika jutu maha tööst, siis nüüd tahan rääkida nendest inimestest, kes olid minu kollektiiviks. Mille pärast, kui sain teada, et mind viiakse üle teise kohta, minna üldse ei taha. Need neli päeva 13 tunniliste tööpäevadega, poleks ma mingil juhul ilma sellise seltskonnata nagu seal oli vastu pidanud. Peter, etteknadja assistant, keda ma tervitan kõige rohkem, on pärit Moldovast. Oiii jummel temaga sai kõige enam nalja. Kui me vetsu tahtsime,siis pidime küsima. Mitte midagi ei tohtinud teha, kui ei olnud ennem manageri käest küsinud. Alati oli Peter see, kes pidi jääma tööle kõige kauemaks, pidi seda ja toda ja kolmandat tegema. Algul vaikne poss, kellega kirusime me sitta tööd enim. Immiteerisime managere ja ettekandjaid, ausalt ma sain naerust naerupalaviku lihtsalt. Dimitris, baarman, kohalik. Algul ma vihkasin sind tõesti, pagana playboy selline. Ühel päeval, hakkas see egotsenter minuga rääkima. Segane vend, kimub pävas 50 korda. Paar viimast päeva irvasime kõige üle. Õpetasin talle ja Stefiliosele (teine baarman), kuidas on eesti keeles malaka. Radka, naine Serbiast. Hull naine, baarman, ei no selline karm naine, aga nalja sai hullupööra temaga. Stela, ettekandja, armsake mul, õeks sai mul lõpuks. Väga väga hea sõbranna, inimene, kellega sai kõigest rääkida. Vera, assistent. Selline natuke tagasihoidlik, malbeke. Temaga nutsime kahekesi salaja, kui väga raske oli. Tema jääb mina lähen, tal hakkab raske olema. Stefan, mu Johhny Bravo. Esimesel päeval ta näitas mulle kus uksest kandikuga välja minna ja millisest sisse tulla, eino vend pani ikka hästi. Paar sekundit pärast rääkimist, läks ta ise valest uksest. Manager ütles, et vaadake nüüd teda: kurat aju võiks ka nii suur olla, kui su musklid, friiikin Swarzneger!!! Stefaniga, kes ma mõtlesin, et ma elusees suhtlema ei hakka, kuna team temasuguseid, kes arvavad, et nad on maailma naba. Ühel päeval läksime koos koju, uskumatu nii tore poja. Pärast seda saame ülihästi läbi. Neid oli seal veel, ma kõiki ei hakka kirjutama. Ma ei oska siin nii kirjeldada neid emotsioone, kuidas tegelikult oli, ja kui fun mul tegelikult oli need neli pagana rasket tööpäeva nendega.