Ma vihkan kasse (ärge võtke isiklikult kassiarmastajad), seega loomulikult minu rõõmuks siin kubiseb nendest karvanässakatest. Oleks nad siis normaalsed, aga ei. Nad ronivad mööda seinu, hüppavad, kargavad, karjuvad, jooksevad, turnivad. Seega pean neid tarzankassideks, va segased kohalikud toidavad neid ja seega tuleb neid iga päev üha rohkem ja rohkem juurde. Eile leidsin endale mõttekaaslased. Tegid minuga tutvust naabrid, kes koguaeg karjuvad me kõrval. Ma ei teadnud, kuni eilseni, mis on nende probleemiks. Tuli välja, et kassid loomulikult, karjuvad nende peale. Mina mõtlesin, et mulle on naabriteks toodud mingid hullud. Igaljuhul tulin täna koju ja uksest sisse astudes leidisn eest miljon sada kotti. Meile tulid uued toanaabrid. Lätist pärit, ära hellitatud nagu minagi (pesu ei oska pesta, süüa teha ei oska jne). Väga lahedad pliksid, minu moodi. Tööst siis niipalju, et homme hakkab söökide degusteerimine…niiet Anni teab kuhu ennast homme asetada- järjekorra etteotsa loomulikult. 
NB!!! Mamps saada mulle meilile telefoniarve. Siin käivad asjad nii, et kui saa igale matsile oma numbrit ei anna, siis mõeldakse, et sa ei taha suhelda ja suhtluse olulisust olen ma juba maininud. Seega iga päev, saades sõnumeid: How are you- the day before, yesterday, tomorrow, the next day, ten years ago and so on…, siis tahan arvestada oma telefoniarvega, eks mamps!!
No comments:
Post a Comment