10 juuni. Ei me ette tea.

Kella 16 tööle. Õnneks täna on otsevahetus, see tähendab 16-1,aga jumal teab kuhu mind täna saadetakse. 2h olin üksi tööl , dsiiiiiiisas kui igav oli. No mul tuli nii uni peale, et kohutav lihtsalt. Mitte ühtegi klienti. Õnneks saadeti mulle kell 18 Ammous baarist baarmen Stelios. Teda ma tean juba pool baari aegadest, aga me pole juba oma kuu aega koos töötanud. Ütles mulle, et ma olen ikka sajaga muutunud. Alguses ma ei julgenud öelda ühtegi sõna ja vaata nüüd 360 kraadi muutus. Temaga oli vaffa rääkida. Rääkis kuidas ta alati vaatab kella, kui tema töötund saab läbi ja ta teeb hetkel mingit kokteili kliendile, siis ta jätab selle sinnasamma ja marsib lihtsalt minema. Hea taktika, keeegi meile ületundide eest ei maksa, see tähendab bye bye. Stelious valgustas mind veits olukorrast Sanis. Neil on siin kohutav tööpuudus, sellepärast saadetakse meid igale poole. Tema töötas päeva jooksul 8 kohas:D:D:D Kõik lihtsalt marsivad minema siit, keegi ei kannata seda olukorda välja. Pikalt ja laialt arutasime, kas ma peaksin siit minema minema või mitte. Ma lihtsalt ei tea, mida teha. Sest kui ma Eestisse tulen, tean, et mul on sees tühi tunne. Ma ei oska midagi teha, sest ma olen selles Sani elus nii kinni. See ongi peamine põhjus, miks ma ei suuda tagasi tulla. See on nii kahe otsaga asi, ma pean kõigepealt harjuma selle mõttega vähemalt kuu aega, kui ma varem tagasi tahan tulla. Järgmine nädal lähen oma manageriga rahulikult rääkima, kui mu palk ei muutu või midagi ei muutu, kahjuks ma lahkun siit verd tilkuva südamega,sõbrad``!!

9.juuni vabandused ette roppuste pärast

Lähen täna tööle poole 9 hommikul. Graafiku järgi pidin ise baari avama. Olkstolks, olen ilusti kohal, baar avatud, ootamas esimesi tellimusi. Ja no püha müristus printsess Maria, mu supervisor hüppab kell 9.15 jumal teab kus kohast välja ja küsib, et mis ma siin teen. Mida fakki sa ise siin teed, ja tööle oled jäänud 45 min hiljaks?! Tore, graafikus tehti muutus ja kurat, mulle ei osanud keegi smsi saata. Ma kirjutasin neile malakatele oma telefoni nr seina peale, aga fakk nagu, räägi või kirjuta nagu seinaga, vahet pole. Mul oli jumala pohh, ma ütlesin, et ma ei lahku, mina tegin juba kõik ära, niiet tema kadugu siit leebet. Oii lausa lust oli vaadata, kuidas inimene reageerib, kellel pole nagu absoluutselt ühtegi rakku kupli all. Helistas Mr. Janisele. Selle peale pidi loomulikult Anni tegema 1h kohvipausi ja alustama tööd kell 11. FAKKKKK YUUUUU. Ma olin lihtsalt nii närvis. Ma ütlesin kallikesele Mariakesele, et sorry tead ma olen siit sitasest Sanist nii offfffffff kui offfffffffff. Kui Mr. Janis suckib mu faking boune koguaeg, siis sorry beibs, mind ei koti, ma kõnnin lihtsalt minema. See selleks, täna sai palka. Nii,kõigepealt järjekord oli mingi reaalselt 2 km, millest 1,9 km moodustasid nääklevad koristajamutid. Absurd, ime et nad seal üksteist maha ei löönud,selle näruse palga eest. Nii ma tahan makstud iga oma ületatud sekundi eest…. 500 EUR-i. Mis asi see on? Kus on mu ületundide eest olev raha? Ületunde on nädalas kuskil 40 ringis pluss tavalised töötunnid ja korruta see nüüd 4-jaga. Kurat see teeb juba kaks kuud palka ühes kuus ma arvutasin, et teen kuus töötunde 325. Ilmselgelt mind lihtsalt sõna otseses mõttes naerdi välja,selle ületundide palgalisa nõudmise eest. Naerdi näkku. Asi on nüüd naljast kaugel, ma ei talu seda olukorda enam välja. Ma olin nii närvis, Stella ei tundud mind enam ära. Peale selle, ma küsisin ühelt kohalikult, et mida kuradit need numbrid tähendavad mu palgalehel, palun? Aa Anni tegelikult sa pead saama 900, aga 400 EUR-I läheb maksudeks. Kurat me pidime söögi ja elamise endale tasuta saama!!!!!!!faking Jobtrust. Elamise maksudeks ja söögi peale. Söögi peale, mida fakki, ma ei saa süüa midagi päevas, sest mul pole aega süüa, meile ei anta ühtegi vaba hetke. 15 h otsejärjest beiby, ja selle eest ma maksan? Uskumatu. Täna mind lihtsalt ei kottinud, ma kõndisin sööma. Istusin ühe sõbraga sööklas, ligunenud oad nina ees, ja ütlesin talle, tead, et ma maksan selle eest pargeu 400 EURi. Nagu selle eest, mis mul prageu nina ees on. Selle söömiseks ma vajan lusikat, aga kuna neil ei eksisteeri lusikat ,siis vali kas kuradi kätega otse või noaga. Kahvlit pole, kuradi oota 5 minutit. Aga 5 minuti pärast ma pean kuradi amfi teatris olema. Nagu 400 euri, okey sinna sisse pidavat kuuluma elamine ka. Elamine, kurat mul pole vett, elektrit, mööbel on puha puru kõik, ustel lukke pole, vannituba, see püha jumal, ma isegi ei maini selle tegelikku olukorda. Selle eest maksan? Kurat ma maksan toidu eest ka rohkem, kui need ahvid, kes siia 5* hotelli tulevad puhkusele. Disaster ju, ja siis tuleb Mr. Adams, Anni ,kuidas sul läheb? Mr. Adams ,väga hästi, ei ole näha mu näost, kurat nii hästi, et ma fakk jääkski siia faking Sanisse eluksajaks tööle. Käi perse, saad aru käi perse!!!
Oma supervisor Mariale ütlesin, et parem muutke siin oma käitumist või ma lihtsalt kõnnin sekundi pealt siit minema. Mind ei koti, mu kooli ei koti. Praktika on mul tehtud, nii et kallid kaastöötajad, mind ei koti enam mitte midagi.
Õhtul, pärast 1 h puhkust kodus, tagasi tööle. Läksin sööma. Mida ma näen, faking makaronid jälle. Jälle. Arutasin Peteriga, miks nad meile seda sitta koguaeg sisse söödavad ja jõudsime järeldusele, et meil kõhtu kinni hoida, et me palju wc-s ei peaks käima.
Katasdroof. Sain teada, et ma töötan kella 19. Poseidonis ja 20-23 Amfis ja kuni 1 oma restos. Loomulikult mind ja Peterit saadetakse kõige kiirematel aegadel igale poole appi. Mitte neid idiootseid uusi assistente, kes mitte muffigi ei liigu. Muiudgi meid kotitakse ikka täiega, sajaga palun ,rohkem veel. Ma olin nagu tõsiselt surnud, kui ma Poseidonist tulin. Veelenam see, et ma vaatasin mida head ja paremat need malakad endale seal sisse sõid, kui mina just olin nokkinud oma järjekordset makaronitaldrikutäit. Disaster ja otse Amfi edasi. Täna ma vajusin voodisse, hambaid ka ei jaksanud pesta. Töötunde 18.

7. juuni

Täna minu tööpäev pidanuks olema 10-14 ja 19- 1. Täna siis olin tööl koos Mariaga hommikul. Jälla oli ta nii vastikult närviline, koguaeg ta karjub, röögib ja närvitseb. Kuradi kohalik kreeklane, ma ei tea mis neil viga on, kes on närvilsem, see on kunnim. Ma ütlesin talle lõpuks, et kui sa ei lõpeta, ma ei saa koos sinuga töötada. Tema sellepeale, et teda ajab just see närvi, et mina suudan koguaeg nii rahulik olla. Aga mis siin närvitseda, kui meil kliente pole. Ma ei tea, ma ütlesin talle, et ma lihtsalt kõnnin minema siit, kui ta ei lõpeta. Mul pidi vahetus lõppema kell 14.00, siis helistab mu manager 10 min ennem lõppu, et tule Ammous baari appi. Olks, seal oli nagu täielik disaster. Lollikari, no lambakari. Üks poiss suutis kliendid nii närvi ajada, et need pistsid karjuma üle baari. Pärast läksin nendega rääkima, nii, et meil probleeme ei tekkinud sellest. Nii, siis sain Ammousest otse pidin minema Amfi teatrisse jooksma. Katasdroof. Peamiselt olid pool baarist sealt kõik koos. Peterile anti nagu 25 lauda teenindada. Katastroof. Temalt oodatakse lihtsalt iga päev üha enam ja enam. Ta oli nii närvis. No ma ei tea kuidas see võimalik lihtsalt on. Ta tuli taharuumi ja näitas mulle tühja veekanistrit, näed Anni, kurat see veekanister on ka targem, kui need managerid siin kõik kokku. Main baari tagasi minnes,surmväsinud, lõpetasin töö 1 öösel. Seega mu sõbrad, 15 h beibs, otsejärjest, ilma puhkueta!

6.juuni eestlane ei söö eestlast naljalt

Tööle alates kella 16.00. Õnneks olin täna Kelliga koos. Otsustasin endale võtta terve terrassi, tahtsin vaadata, kas saan hakkama. Terrass lõi korraga puupüsti täis. Seal on 16 lauda umbes. Kelli määrati mulle ettekandja assistendiks. Kuna mu supervisor, kes on nagu reaalne täinahk, kutsus meile igalt poolt abi, Ühesõnaga oli staffi restos nagu 9 inimest. Kliendid olid ainult väljas, kus mina ja kelli töötasime. Tõesti super töö Kelli, ma kiitsin teda taevani, parim assistant. Kõik super, koostöö sujus suurepäraselt. Lõbusaim tööpäev. Toodi meile üks pedepoiss Roman ja üks Tudor appi. No püha müristus ma reaalselt naersin surnuks nendega. Täiesti idiootsed naljad. Tudor teadis ainult ühte sõna eesti keeles TERVISEKS ja selle ta suutis ka naljaks pöörata. Õnneks täna oli tore tööpäev. 10 tundi jalul, ilma igasuguse puhkuseta, aga aeg lendas ja kõik ok.

Laupäeval. Ennem ikoniot. Tähistasime oma teist kuud siin.

5.juuni Kollased juuksed rohekas kleidike

Jumal küll……….mis ilm. Ma läksin suure ahastusega tööle, sest vihma sadas. Kui ma uksst sisse astusin, ma ei tahtnud enam elada. Pidu majas. Boussulase baarist oli terve kollektiiv meid nn aitama tulnud. Disaster…..ma ütlen, täielik disaster. Kõik lihtsalt võtsid tellimusi igalt poolt, organiseerimatus. Idiootsus. Nüüd ma enam ei viitsi lihtsalt närvi minna, ei lähe korda enam see jama, mis siin toimub. Lihtsalt eestlase kombel lülitan ennast välja, mõlgun omas mõtetes ringi. Nii järjekordne mess up nagu. Mingi boussulase piff võttis laualt minu raha, ja ma jäin endaga miinustesse. Tore, kõik pidin plekkima omast taskust kinni. Ahastusväärne lihtsalt. Õhtusesse vahetusse tulles reaalselt, ma olin nii läbi. Ma olen facking väsinud sellest. Seitse päeva järjest töötanud 10 h ilma igasuguse puhkuseta. Nii Mr. Janis tahtis mind karistada või midagi, igaljuhul ta määras mind passo dringiks. No kurat siis mul tuli küll nutt peale juba. Tõesõna. Järsku hüppas kuskilt Mr. Adams välja ja küsis mult, et mida fakki ma teen. Ma pööritasin silmi ja ütlesin auväärt passo drinks. 5 minuti pärast olin ma 16 laua ettekandja.
Õhtul, tavapärane laupäev, kodus ma igal juhul ei kavatsenud passida. Sain töölt lahti kell 2, koju, refreshment peale ja Ikoniosse tansimaie. Ainuke päev, mil ma saan ennast välja elada, sellest rõvedast Sani elust. Nalja sai, pulli sai. Lefterius (pool baar) tõi mind ja Stellat koju. Sain teada, et algul, kui pool baari läksin, arvati , et ma lahkun sealt paari päeva pärast. Blondide juustega tüdruk, arvatavasti, kellel pole ajusid ega midagi. Ma pidin nagu reaalse shoki saama, kui ta mulle seda rääkis. Ta ütles, et kõik imestasid, et ma vastu pidasin ja jäin siiski, ja Mr. Billi olevat öelnud, et ma olen üks väheseid tüdrukuid siin Sanis, kellel tõesti kupli all ka midagi on. Armas armas. Kohutav ma ei tea miks on kõikidel neidudel siin elu unistus blond juus endale saada, kui igast blondi juusega tüdrukust arvatakse, et tal puudub eluks kõige vajalikum.

Ninii mis ma teada sain....tegelik olukord Ateenas. Ilus

4.juuni Võidujooks mittekuhugi

Tööl, hommikune vahetus oli mõttetu. Ma isegi ei mäleta mis ma seal õieti tegin. Igav nagu alati. Õhtul pidin minema Amfi teatrisse, kus oli mingi veider Sani Show. Loomulikult mind pandi kõige übersuper parimasse stationisse tööle. Sain endale 17 lauda, igal laual 6 tool. Kujutage ise ette, olgu mõtlesin, saan hakkama. Pole probleemi. Aga kui show hakkas, läksid lauad täis. Olkstolks. Polnud hullu. Aga mu station asus nagu reaalselt väljapääsu juures, võite ise endale ette kujutada, mis Berliini müür mulle klientidest sinna ette seisma tuli. Laudaeni ma enam ei pääsenud, sest terve müür tellis kogu aeg. Mida kuradit nagu, siis tuli Mr. Adams: Anni mida kuradit sa teed?, Sul üks laud ootab sind juba pool tundi. Jajah kohe lähen. Tore, et mu waiter assistatid ei koristanud musti klaase laualt ära, et ma saaksin teada, kus on uued kliendid kus mitte. Disaster! Igaljuhul ma mess uppisin kõik..nagu kõik! Täielik katasdroof mu mõistusele, jalgadele, kõik managerid lihtsalt kottisid mind terve õhtu. Pärast vaatasime, kes teenis kõige rohkem raha.(tähendab, kes jooksis kõige rohkem)…. loomulikult mina. Täielik katasdroof! Ma ei taha enam sinna kunagi minna. Ma palusin õhtul Stellal mu jalad ampulteerida!

3. juuni Infoleke

Täna kõik sujus juba, tööle läksin, avasin kibekähku baari, olin valmis kõige hullemaks, sest ilm polnud just hommikul kiita. Tore, mina valmis krips-kraps, ootamas kõige hullemat. Kus oli kõige hullem- kedagi ei tulnud,kedagi ei helistanud, et kohvi saada. Amous baaris helistati mulle, et kas mul abi vaja? EI !!Possulas baarist helistati, kas mul abi vaja? EI!! Kelli tuli kell 11, hakkasin talle jälle suurest igavusest frappesid tegema. Täna proovisin teha cold chocot, kuhu lisasin mingit ülihead kookosepiima. Njämm, mu oma väljamõeldud repsept, ülinämma tuli välja. Tore tore, läksin peale tööd korra Sani randa, sattusin ühe SeeYoust sõbraga rääkima ja ta mainis mulle niisama, et juulis ja augustis meil pole kuus ühetgi vaba päeva. Aaaa. Mul uus komme, et mitte pidevalt infovaeguses püsida. Selleks lähen oma klientidega rääkima, kellel on värske ajaleht, senikaua räägin, et kuidas ma ikka midagi ei tea maailma asjadest ja obladiiiiii ta jätab mulle lehekse. Nüüd ühed kliendid toovadki mulle iga hommik värsket lehte lugeda!

All by myself! 2. juuni

No ellaaaalaaaaaa…. Sõbrad, täna pidin täiesti üksi hommikusse vahetusse minema. See tähendab, et pidin baari avama, mis on vääääääga suur, kliente teenindama, üksi baaris olema ja jooke tegema ja veel officeid teenindama. See tähendab seda, et pean teadma täpselt mis kohvi iga MR. Junsu tahab. Adereee, isegi Sofia,kes on siin 3 aastat töötanud, ei saa hommikuse shiftiga hakkama. Ma ei oska kõiki kohvisidki teha. Mr. Adams helistab, Anni palun mulle üks frappe, vähese suhkruga jne. Noo vähese suhkruga, kui palju vähesega? Olksu viisin talle kohvi ära….kurat süda jättis paar lööki vahele, kui kohvi ulatasin. Härra maitses…bravo Anni.. bravo…it is goog, very good! Silmad imestusest peast välja kukkumas, lahkusin kabinetist. Seal küllalt inimesi lahti lastud, kuna ei oska härradele kohvi õigesti teha. Igaljuhul ma olin hommikul nii närvis, et jooksin ainult jooksin mitte millegi suunas. Kell 11 tuli Kelli, ellaalaaaa… ülihea on koos temaga töötada, ilusti võttis arvuti kaasa, tegime vahetustega netis olemise ja nüüd teadaanne: ma saan netis olla iga päev natuke aega. Seega olen nüüd netisõbralik tagasi. Üksi on töötada ikka ülimõnus, keegi ei mölise, ei närvitse su juures jne. Ise vaatad, et kuidas kõik tehtud saab. Kell 16, lõpetasin oma hommikuse vahetuse, Anita tuli kavala näoga ja ütles: “Anni, miks sa mulle pole öelnud, et sul on Peter peika?” No neil on siin kõik peikad ja mina ei tea kuidas neil siin asjad käivad, aga see selleks. Peter on mul siin kõige parem sõber, kellega me oleme algusest peale kaheksi alustanud ettekandja assistentidena pool baaris. Nüüd on tema seal ettekandja ja mina ettekandja peabaaris. Seega on tema ainuke, kellega saab rääkida, tema on ainuke kes kõigest aru saab. Amfiteatris oli tema passo drinkis, mis tähendab, et mina esitasin tellimuse ja tema viis joogid lauda. Kuna ma olin esimese ühe tunni oma 20-ne laua pärast väga segaduses, siis oli tema see, kes mu Maa peale tagasi tõi. Seega Peter, Suur aitäh, et Sa olemas oled!

Amfiteatri kostüüma

1.juuni Vesi väljas, vesi sees!

Minu vaba päev. Vihma sajab, tuul puhub. Ja see on mu ainuke vaba päev. Bravo.. tõusin hommikul kell 9 üles, et kirjutada kirju. 12 läkisn uuesti magama, et kell 15 digimuutuda pesukataks. Pesu ma pole pesnud siin juba kuu aega. Vannituba on nagu täielik peldik. Pesin pesu ja pesuvesi tuli äravooliaugust välja. Mis kurat nagu, milleks on äravooluauk, kui see teeb vastupidi tööd! Rõve, terve maja seda vett täis! Pefkoramasse ma ei suutnud enam jääda. Läksin netti ja tsillisn seal terve õhtu, sest kõigil teistel olid tööpäev, ainukesel oinal loomulikult vastavalt ilmale vaba päev.

31. mai hobune pluss salv

Täna ärkasin, no reaalne, nii palav on siin. Vastik, ma ei tea enam, mis tähendab mis tunne on see, et kui sul on külm olla. Rannas olles, olen tavaliselt mina see kes võtab sada aastat julgust kokku, et vette minna. Siin ma jooksen täiskiirusega vette,sest randa minnes liiv täesti kõrvetab su jalad ostast. Täna ärkasin üles, terve öösärk oli läbimärg, ma ei tea kas ma olen mingiks kuutõbiseks hakanud ja käinud ööel ujumas kuskil!?
Täna on mu õnnepäev. Amfiteater avatakse, ja mind saadetaksegi sinna. 900 inimest, bravo Anni, bravo. Su jalgadest ei jääb ainult sitt ja saepuru alles. Seitse päeva järjest töötada iga päev 10 ja 30 min- ma arvan, et mu praktikatunnid on juba mitmekordselt ületatud.
Lähen kella 19.00 otse oma restost uude Amfiteatrisse, kus oli täna suur avamine ja suur show. Ellaaa.. laa.. what is this? Kõik jooksid nagu ogarad ringi, 2 tunni pärast on avamine ja kõik ettevalmistused tegemata. Niniii ma arvasin, et lähen sinna appi kui ettekandja assistant. Bravo…kus sa sellega.. Mr. Adams võtab nimekirja ette ja Anni, beibi sulle läheb ülemised 20 lauda. Oota mina waiter, pragu, kohe ja nüüd? Tavai jalad selga ja dissapear. Esimesed 30 minutit oli selline segadus. Minu restoranis imen näppu terve päev ja nüüd selline asi siis. Kõige parem asja juures oli see veel ,et micros jooksis kinni. Jooksin, ainult jooksin. Aeg lendas võluväel lihtsalt. Lõpuks oli juba päris lõbus, ilusti tuli olukorraga toime. Jalgu ei tundnud. Lõpetasin töö amfiteatris, Anni dissapear oma restosse tagasi ja pean selle sulgema. Töllasin tagasi kuidagimoodi, näen järgmise nädala graafikut. Kuradi üks vaba päev ja ülejäänud nädal 10 h iga päev. Koju ma lohisesin, jalad mässisin hobuse salviga kokku ja head kuuma/palavat ööd sulle Anni!

Parim sõber mu jalgadele

30.mai Kollased juuksed,lühike kleidike, armas neidike!

Eile staff partylt tulles, ma jõudsin koju vist kell 6 ja ma unustasin ära, et ma pean täna pidu läbi viima. See selleks, ma ei tulnud siia Kreekasse ometigi ainult töötama. Eile oli väga tore, inimesed on siin sõbralikud, sõpru leiad üle terve maailma- armas. Kell 16.00 tööl, üksi. Väsimus kuubis lendasin laivi, 3 frappet sisse. Täna tegin väikese soengumuutuse, enam ei läinud krunniga, läksin punupatsiga. Oii komplimendid, komplimendid tulid igast nurgast. Naerma ajas kohe. Peter tuli mulle külla restorani, vaene mees. Eile oli talle mingi albaallane kokteile välja teinud, pärastlõuna ja vaene poiss ikka jooki täis nagu kapsaliblikas. Sani Hillsi minnes, töötan koos pool baari omadega- Stela, Peter, Johnny Bravo. Tööülesanneteks oli serveerida veine inimestele, võtsime terve kandiku veiniklaase täis ja pidime selle neetud mäe peal, mis oli täis mulda ringi kõndima. No ma lihtsalt ainult naersin seal Peteri peale, ennustasin terve selle aja ainult millal vaene poiss lõplikult veinidega ümber kukub..
Johnny Bravo elu ka eile kerge polnud. Kurtis mulle, kuidas ta jälle otse tööle tuli kella 9-sast ja peab kuni öösel kella 2 töötama. Pidu Sani hillsis oli iseenesest täiesti mõttetu,sakslased raibed, ma vihkan seda saksa keelt juba. Ein Bear, please? Ein rot wain, please? Mul on ainult kolmest aastast saksa keele õppimisest meelde jäänud, bitte bitte ja guten appetit- tark valik, see saksa keel.

Punupats, proovige,see töötab!

29. mai. "whaaaaaaaaayyyyy whaaaaaaayyyyy whaaaaaaaaaayyyyy" laulan!

Täna ma magasin, magasin ja veelkord magasin. Päike täna ei paistnud, aga nii pagana umbne on siin Kreekas, et hoia ja keela. Tavaline tööpäev, alustasin üksi kella 16.00. Suurepärane on üksi töötada, rahulik, ise vaatad kas viitsid ringitada või mitte. Ise olen seal restorani DJ. Mu lemmiklauluks on saanud nüüd Annie Lennox “Why”. See laul on mul korduse peale pandud ja aeg seda kuulates lausa lendab. Õhtul läksin ja aitasin Irinat pool baaris. Ma olen juba unustanud, mis pinged seal peal ikka on. Kõik managerid istuvad seal ja vaatavad su igat liigutust. Püha õnnistus mulle, et ma seal enam ei tööta. Igaljuhul hakkas vihma sadama ja ma sõna otseses mõttes jooksin üles oma restorani, sest vihm võrdub inimass mu restorani. Nii oligi, jooksin nagu ogar terve õhtu. Kõige kurvem oma töö juures on see, et sa teenindad nädal aega inimest, teed ta õnnelikuks ja tema teeb sinu õnnelikuks ja siis ta läheb. Üks neljane kamp vahvaid naiskasi, keda ma teenindasin nädal aega, tahtsid mind endaga koju võtta. Tegime koos pilte ja rääksin nendega maast ja ilmast, väga tsill. Siis üks vanapapi, kes oli samuti mul sõbra eest juba, näitas ja rääkis mulle oma elust, näitas oma pulmapilte ja igast fun.. lahkus …jälle. Õhtul, kuna juba terve eelnev nädal levisid igast ukseaugust mu juurde flaierid, et Ikonios ja Metaxis ja igal pool on stafff peod, siis loomulikult, kuigi mul oli surm silme ees jooksmisest, otsustasin minna.

Täna hommikul tegin endale võiku, kasutasin musta leiba, kilu ja juustu. Parim võiku tuli välja! Rohkem komponente lihtsalt polnud!

27. mai mina olen baarikuningas sina sitalabidas!

Äratus kell 12 päeval, randa kaheks tunniks. Ja siis Sanisse. Täna väikese erinevusega, ma põlesin täiesti ära. Päike oli täna eriti karm minuga. Tööl kaks tundi üksi olles, tuletasin endale meelde kuidas teha kohvisid. Kuna mul polnud ühtegi klienti, siis igavuse peletamiseks mässasin baaris nii, et kohvi, piim ja kõik kõik lendas. Täna õppisin täiesti õigesti tegema frappesid. Selle puhul suutsin täna 2 tunniga ära juua 3 frappet. Tean, tean see pole tervisele kasulik, aga beibs, ma ütlen, tagasi tulen, teen oma juures kohvipeo ja saate tunda, miks ma joon neid pidevalt. Õhtul tuli tööle Anita, baarinaine. Temaga läksime kätsima, kuna ta peab ennast mingiks baarikuningaks. Tema oskab ja teab kõike- püha issanda vits, tõesti ma ei taha su kohta üle lüüa. Tema väidete kohaselt ma ei tea kohvimasinast midagi ja kohvisid ma ka ei oska teha. No sealt me käts algas. Ta ei tahtnud leppida sellega, et ma olen pea 2 suve sama masinat iga päev vahtinud ja poputanud Eestis. Seega tegin talle kõik kohvid ära, õigesti (olgugi, et ta väitis valesti, aaga väga ei koti ka). Lõpptulemuseks oli see, et ta ütles, et mina olen siin ettekandja mitte baarinaine ja mina ütlesin talle, et ta on liiga puudulik, et töötada baaris. Ja kõige parim uudis, Maria tuli mu juurde ja ütles, et mul on väike graafikumuutus. Pühapäeval, koos MR. Billiga (pool baari manager) lähme koos Sani Hillsi mingit pidu läbi viima.

Tahaks näha, kes julgeb mulle öelda, et ma pole ńunnutanud seda masinat ja ma ei tea sellest midagi:D

26 mai. Killuke head päikest päevas

Äratus kell 12 päeval, randa kaheks tunniks (päevituskreem alates 30 factor). Ja siis mu lemmikohta Sanisse sõit. Kaks tundi üksi tööl. Aeg läks täna eriti kiiresti. Mul polnud mitte essugi teha, kõik olid rannas ja mul mitte ühtegi klienti. Tsillisin baaris ringi, poleerisin ühte lusikat mingi 200 korda, et näidata, et mul on ilgelt kiire. Oma kõige “kiiremal” hetkel tuli Mr. Billi (pool baari manager), et Anni, tead ma pean sulle ütlema, et ma kuulen pidevalt su kohta ainult häid sõnu. Ma olen su üle väga uhke, jätka samas vaimus. See tegi mul tuju nii heaks kohe terveks päevaks. Täna läks üldse kõik nii suurepäraselt- Human Resorci osakonnoast tuli Maria, kes ütles, et mul on mingi hiigel purikas tema kabinetti saadetud. Juhuhuuuuu, ma hakkasin ühelt jalalt teisele hüppama. See on minu pakk! Ma tahan seda! Maria võttis oma ära peidetud musklid taskutest välja ja tõigi mulle selle alla restorani. 9 kg pakk, loomulikult täis head paremat. Kõige parem osa oli sellest loomulikult perepilt, mis leiab koha mu padja kõrval. Õhtul polnud meil ühtegi klienti, tegin oma tavalisi ringikesi. Õhtul läksime koos Peteriga bussi peale, naersime, et mul oli tänase päevaga kogutud 6 allkirjaga arvet ja 12 sularaha arvet. Temal oli 50 allkirjaga- ja 200 sularahaarvet. Möödusime amfiteatrist, mis tähendab seda, et see on hoone, mis valmis umbes kuu ajaga ja seal hakkavad toimuma kõik showd ja asjad. See tähendab seda beibs, et pool baar jääb klientidest tühjaks ja varsti läheme Peteriga koos koju, mõlemal 6 arvet hinge peal.

Pakk mu perelt! Aitähh!

25.mai Nüüdsest multifunktsionaalsus on priimus!

See nädal ma orjan siis teisipäevast kuni järgmise esmaspäevani iga päev kell 16.00- 1.30. Lendasin siis tööle laivi. Mmm ma pidin shoki saama: “Miks kõik minema lähevad?” Tore tore, sain teada, et ma olen baaris üksi, olen ettekandja, nõudepesija, ettekandja assistant ja olen kõik kõik. Kohe kui Sofia oma vahetuse lõpetas, hakkas inimesi tulema kui murdu. Palun üks frappe sketo, palun üks soda, palun üks see ja see ja see jne. Selle peale palun mulle aga üks kuul otsaette. Kuna mulle pole siin mingit baarikoolitust tehtud, siis frapped tegin jumala lampi. Kõige tipp oli muidugi see, et palun üks frappe jäätisega. Püha müristus, mis asi see veel on, mõtlesin korra. Aaaa… pohhui, kuna mulle pole koolitust tehtud,siis lamp, viskasin mingi jäätisepallikese frappe sisse ja käiku. Kui ei meeldi midagi,vallandagu. Jooksin nagu reaalne turbo rabbit seal . Eii see oli tore üllatus, üksi kõike teha ja nüüd nii kuni esmaspäevani. Enda üllatusekski sain kõigega hakkama, pärast kui baaridaam tuli, latrasin terve õhtu talle, kui uhke ma enda üle olen. Õhtu töötadal oli nii igav, rahvast polnud. Laulsin mõtetes Smilersi laule, mis ma siin paar päeva alla laadisin. Tegin oma tavalisi ringikesi. Koju tulles kuulin Stellalt, et tööliste bussis oli tehtud kontroll- kõik pidid oma kotid avama ja näitama, et nad pole midagi piistu pannud. Ma e suuda seda enam uskuda lihtsalt, see ületab igasugused piirid mu jaoks.

frappe jäätisega. Maitseb hea ja hea päästevesti koguja ümber kõhu.

23. mai Kilplased majast välja!

Eile käisin siis Ikonios veel õhtul, jalga keerutamas. Tähistasime Peteriga, et ta sai ka lõpuks ettekandjaks pool baaris. Väga fun oli, me kahekesi sõna otseses mõttes omasime tantsupõranda. Koju jõudsin kella 4 kuskil. Kuna ma ei leidnud oma madratsit üles, kuhu Peter-poiss magama panna, siis ta pani padavai 4 km jooksuga koju. Täna tööl, ma ütlen perfektne oli töötada. Organiseeritus oli majas. Mina olin üksi verandal, võtsin tellimusi, Anita oli sees lobbys, üks ettekandja assistant ja üks baarmen. No sujus nagu ludinal. Aeg läks kiiresti, istuda ma ei saanud, aga no ma tõmbasin endale mingi Beyonce vana laulu I am survivor… jne. Nüüd tööl olles laulan seda mõtetes ning ootan vaikselt, et keegi tuleks ja ütleks mulle, kus omas maailmas ma jälle ringi tiksun.

Peale tööd! Näost loeb kõik välja, et ma jumaldan oma tööd ja Sani Hotelli. (Oma best eestlasest kaaskannatajaga)

22.mai Pirnid põlema, tuled kustus

Juhuuu ma ootan oma pakikest juba nii hirmsasti, mis mu mamps mulle teele saatis. Ma kuulen igasuguseid jutte Kreeka kohta,läbi mampsi jutu, ise elan selle keskel, kuid ei tea midagi. Saan aru te murest, et siin on suhteliselt väga räbal olukord, aga isegi ajalehed ei kirjuta siin midagi. No, mida ma ka tean, ise ei saa kreeka keelest muffigi aru, inglise keelsed lehed siin puududvad. Täna sain teada, et Thessalonikis mingid pommid plahvatasid, sinna mul ilmselgelt mõnda aega asja pole. Olge rahulikud, mu pärast pole vaja muretseda, kinnitan seda. Kui Sani Hotellile pomm alla pannakse, ma ainult naeran selle üle, juubeldan, plaksutan käsi ja jalgu ja kõike.
Täna olin siis esimest korda üksi tööl, täiesti üksi pidin hakama saama. Sain ka loomulikult, aga keegi pead ikka nagu pind perses torkima koguaeg. See manager, kelle ma Ikonios kunagi kuu peale saatsin, no ta ei saa üle vist sellest. Seletab ja seletab, ma ei kuulnud ühtegi ta sõna, mõtetes mõtlesin ainult kuidas talle jalga ette panna, et see vend reaalselt käbla käiks, äkki lööb mõni mõistuse rakuke põlema ta olematus pirnis.

Tänase tööspliti ajal tegime lõbusat tuju endale, mu suurima moscitovihkajast sõberiga Rumeeniast

21. mai Suure surmaga läbi päeva

Pilves ilm jälle, tuul. Ma ei sa üldse mis ma ronisin siia, Eestis ka parem ilm kui siin pommiagus. Püha müristus, ma mõtlesin, et kõnnin tagurpidi uksest tagasi, kui nägin kui palju matse meile oli vihmavarju tulnud. Jooksin teadmata suunas, lihtsalt jooksin, sest mu kallis supervisor tegi ühte arvet no ma ei tea, micros ta teine kodu ilmselgelt. Ta ei saanud mitte muffigi aru, ja kuna mina microse lähedale ei saanud, siis ma pidin lihtsalt joosta niisama. Õhtuses vahetuses sama jama, mina ei tea mis täna kõiki siia restorani tõmbas. Seega ma ei saanud oma varbaotsakest ka sirutada, kokkuvõtteks ma ei teadnud enam kas ma elan ikka reaalselt või olen juba taevas omadega. Õhtul oli staff pidu, mingi uus koht avati. Otsustasin koju minna, aga mu kallid Lefterius (pool baar), Sofia ja Zorro keelasid mul selle mõtte kategooriliselt. Seega senikaua kui kõndisime autoni, mõtlesin välja igast plaane, kuidas saada vahepeal südameatakki. Südameattakki ma ei osanud endal tuvastada, aga koju magama ma jäin.

Lenda Anni, Dissapear Anni, Tee ringe Anni! Anni Anni Anni Anni!!!

20.mai Lõpp mu palvetele!!

No reaalselt on siin Kreekakeses sadanud, tuuled puhunud (pigem orkaaniks nimetaksin seda), vihma sadanud ja kõike kõike. Nii, mu palvetele vihma lund külma tuult- neile palun lõppu, aitab küll, täitsa piisas kohe 3 päevast, kus ma pidin jälle välja otsima oma 0,2*0,2 cm2 kapiuberikust mõned paksemad karupüksid. Seega oma vabal päeval otsustasin minna sööma hotelli sööklasse. Ja mida ma seal nägin, läätsesuppi ja ülinämmad normaalsed šampilionidega makarone. Valida oli ühe vahel. Moosisin ja moosisisn sööklamutti, et ta paneks mulle natuke mõlemat. Ütlesin, et ta näeb väga hea välja täna. Et tal on uus ilus soeng (olks sellega panin väga mööda)! Igaljuhul sain natuke mõlemat. Maitses hea!



Imetlusväärne! Liiga hea, et tõsi olla!

19. mai Omas maailmas on olla kui kvaliteetaeg

Siinkohal pean ära mainima, et viimasel ajal hakkab mulle see silma,et kõik küsivad: Anni, kus sa oled? Teises maailmas?. Täna tuli minu juurde peamanager ja naljatades: Anni, kus sa jälle oled, omas maailmas? Proovisin siis kõigile täna seletada, et kõik eestlased ongi sellised- kõik on koguaeg omas maailmas, mõtlevad pidevalt millegi üle. Küsiti: Aga mille üle on vaja mõelda koguaeg?—nooo näiteks igapäeva elu, raha, töö, kooli, kasvõi selle üle, et mul on homme autol rehvid vaja vahetada. “Ja kõik eestlased on seal sellised?” jaaa absoluutselt kõik. Proovisin seletada neile, et kui sa pidevalt laterdad tühjast tähjast peetakse sind napakaks, rumalaks ja idioodiks. Mida vaiksem sa oled ja mida rohkem sa mõtled, seda targemaks sind peetakse. Ütle ainult seda mida tõesti vaja on öelda, mitte ära aja mingit iba. “Kas te siis tänaval ükseist ei tereta, ei küsi kuidas läheb jne?” –hahaaaa, eeeei, ainult siis mu sõbrakesed, kui eestlane tunneb seda eestlast isiklikult. Suvalisele ei öelda kunagi, sind peetakse peast segaseks muidu. Siinkohal pidid mu kreeklastest sõbrakesed shoki saama. “Suur Eestis enesetapu protsent on, Anni?”

—suur, mu sõbrakesed.

Selline vaade avaneb mulle töölt igal õhtul. 12 Kreeka jumala kodu- Olümpose mägi.

Õhtul rääkisin Santaga (üks läti toakaaslastest), et mis me hetkel kodus olles teeks. Rääkisin mina, et poeks just prageusel hetkel oma emme juurde kaissu, räägiks juttu, naeraks “Unistuste printsessi” seriaali üle ja räägiks kes kuidas täna trenni andis ja kes kui palju kg kangile body pupmi trennis endale peale laadis.

Mu kallis-kallis pere, eelmine suvi Daubes

Sain oma esimese palga ka siis, tore, et see oli nagu 110 EUR-i. Homme lähen ajan selle asja korda. See pole lihtsalt võimalik. Kuulsin täna veel, et paljud töötajad lihtsalt kõnnivad minema siit hotellist, kuna see pole normaalne mis siin toimub. Seega töötajaid jääb aina vähemaks ja vähemaks. Rääkisin täna sõbraga pool baarist, kes oli ka eelmine aasta siin ja ta ütles mulle, et ma elusees ei pea siin vastu kuni septembri lõpuni. Juhuuuu… ja ma vahetasin just oma lennu ümber!!!Sani Beach Hotel, tõesti tuli otsa!

18. mai Pole naljaks, enam

Täna hommik ärkasin, öösel magada ei saanud. Mul oli vist vedelikupuudus, üleväsimus-igaljuhul mõistus hakkas üles ütlema, ei teinud enam reaalsusel ja unenäol vahet. Stella mainis hommikul, et karjusin/sonisin midagi öösel. Tööle minnes ma lihtsalt ei olnud võimeline tööd tegema, nii halb oli olla. Läksin Vassili juurde (pool baari manager) ja ta ütles, mu nägu nähes, et võtaksin vaba päeva. Läksin koju magama. Kella seitsmeks vedasin ennast siiski tööle. Täna esimest korda tundsin tõesti, et tahan tagasi koju nii kiiresti kui võimalik. Ma igatsen kõike, mis puudutab KODU ja Eestit!!!

Igatsen Teid, mu kalleim pere ja mu lähedased inimesed!!

17. mai Anni kuuleb, parakalo!

jejeeeee sain teada, et mul see nädal võib olla samuti 3 vaba päeva. Täna igaljuhul pidin oma vahetuse lõpetama 14.00. kus sa sellega, loomulikult mind hoiti lausa vägisi töööl kinni kolmeni. Söögiks oli täna mingi jubedus- kuivanud kana ja haktitud porgand. Küsisin kus on riis?, kartul? kasvõi makaronid? Eiip, reaalne toit jänestele. Kle junsud, hommikuks on sai ja kaks muna ( ei söö hommikul), lõunaks see jänesekapsas jaa õhtuks makaronid või kuivanud riis (söök peale 18 ,seega ei söö), siis kamon ela ela malakad, tahaks lõunaks kasvõi makarone. Niniii kuna ma sain kell 15 töölt minema ja bussist ma jäin maha (järgmine kell 17.00). Otsustasin randa minna ja kuulge beibs kamon tõesti, terve päev paistis päike ja kui ma oma suure varba rannaliivale jõudisn tõsta ,tõmbas kõik järsku pilve. Kuradi Kreeka ilm, meel muutub nagu tuulelipul!

Sain jube pruuniks

16. mai Õnnetud õnnetuse õppetunnil õpivad õnnelikkust

Tsiiiiiiiiiiiiiisasssssssss…..tööle pean minema kella 12, buss väljub 11. Magada sain 4 h. Lonkisin bussi peale. Vaatasin oma kaaskannatajad üle, kes mulle bussis õnnetute nägudega otsa vaatasid. Johnny Bravo, mu sõber, tuli otse peolt bussi peale, magas silmad lahti seal. Peter oli ennast minu köögis ilusti välja saanud magada, lubas mulle kõiksugu asju osta selle eest. Tööle läksin täna SeeYousse, mis on Sani resorti kõige rikkamatele mõeldud restoran. Üks väike õlu maksab seal 9 EUR-i. Ilus tööriietus on ja milline lõõgastav tunne seal töötada oli. Kõik olid nii vabad, kõigil jumala pohhui, mingeid ringe kandikuga tegema ei pea. Seal toimus mingi V.I.P pidu, kus kõik joogid ja söögid olid tasuta, mitte mulle loomulikult. Ma ainult vaatasin kuidas need malakad mu ees shokolaadi limpsasid ja kokteile jõid. Selle restorani kaks manageri nõudsid, et ma sinna tööle tuleks, kuna mul oli ainukesena suu irvakil koguaeg ja relax oli olla. Lubasid teha kõik selleks, et mind sinna tööle saada. Asi on selles, et töö on väljas, erarannas seega ma keeldusin kategooriliselt. Pärast sain Sofialt teada, et seal saab keskmiselt tippi 50 EURi 3h õhtu eest ja ,et sinna tööle saada on kõige raskem. Ja mina malaka, ütlesin koha ära. Homme külastan manageri ja lasen ennast vist üle sinna viia. Peale See Yous töötamist läksin kohe oma restorani, kõht tühi, väsinud, surnud, mitteelav. Õhtul tulid kõik õhinal mu juurde ja küsisid, et mida ma rääkisin See You restoranis Sani omanikuga. Mmm.. omanikuga, mina? Millal?… ma ei tea milline ta oli. Mul on ükskõik kas see on koristaja, nõudepesija, manager omanik või muu tont, ma räägin kõigiga ühte ja sama juttu, olen ma ise. Õhtul tuli meile the most kuulus jalgpallur. Managerid kõik jooksid, hüppasid jne. Kuna ma tean kahjuks jalgpallist ainult Ronaldot ja Beckhami (ilmselgelt kirjutan nende nimed ka valesti), siis mul ei jäänud kahjuks ta nimi ka peale sajandat küsimist meelde. Igaljuhul ta on Tallinnas käinud. Koju jõudsin kell 2 öösel, ma ei tahtnud enam sellel hetkel elada, mu jalad surid otsas ja koju jõudes meil polnud elektrit!! Kolistasin, kompisin, roomasin-igaljuhul kuidagimoodi ma jõudsin oma parima sõbra, oma padja juurde.

See You kostüüma

15. mai Ela üks päev korraga ,lihtsalt ela

Tööle täna jejeee. Oma puhkepäevadel ma midagi tarka ei teinudki. Õhtul on staff official party, mis tähendab siis, et ametlikult avatakse siinne peoparadiis. Sain täna varem isegi töölt lahti ja puha. Kiirelt koju, teised riided selga ja minek. Stella minuga ei tahtnud tulla, tema jalgade invaliiduse pärast. Seega mu naabrikesed, kes on niikuinii 24/8 ärkvel, läksime koos. Püha juudas jõudes kohta, kus toimus peo avamine, seal ma ennast liigutada ei saanud, sest rahvast oli nii palju ja iga mats hingas kuklasse. Seega läksin oma koju Ikoniosse. Väike tants kuni hommikuni. Koju jõudsin pool 6. Peteril pool baarist keelasin koju joosta 4 km, seega panin ta enda kööki madratsile magama.

Mu lätlastest toanaabriksed

14. mai Jäta võtmed väljapoole…

Minu kolmas vaba päev!! See algas lihtsalt oivaliselt. Kuulen umbes kella 7 ajal hommikul, et keegi lakkamatult helistab kella naabrite ukse taga. Sõna lakkamatult tähendab hetkel 1 tundi jutti. Läksin lõpuks ukse peale paar paremat roppu sõna juba keele peal, kui nägin, et see Stefan, Johhny Bravo. Mul tuli otsekohe meelde, et tal on ju ainult musklid, midagi muud. Mu süda sulas ja ma lubasin sõbralikult: “ Stefan, I will kill you…….soon!” Täna ma läksin randa uuesti, väga mõnus, vesi läheb aina selgemaks. Teen siin vaikselt plaane, kuidas veeta oma 10 viimast päeva siin Kreekas. Tegin lepingu nii, et 20 september saan töölt lahti ja lennupiletid on Eestisse tagasi 30 septembril. Seega oma reisile tuleb ilus lõpp teha ja ringi käia mööda Kreekat. Kui ma oma marsruudi valma saan ,siis annan teile teada. Viimane puhkusepäev lõppeb mul täna Ikonios. Jaaa kui ma Ikoniosse ei jõua, siis ma teen kodus 90210- 3 osa vaatamise õhtu (pühendan selle lause Katrinile):D

Proovisin täna kohalikku melonit. Oli proovimist väärt, ma ütlen!

Kuna mul pilti Stefanist pole, siis Johnny Bravost on. igaljuhul mina siiamaani 5 erinevust nende vahel pole leidnud!

13. mai Külma ilma, lund, vihma, tuult!!

Oma teisel päeval otsustasin minna Mudaniasse, mis peaks idee kohaselt olema siinsete külakeste kogumi pealinn. Sinna jõudes vaatasin, et see veel hullem kõrb, kui Nea Fokea, kus ma elan. Kõndisin seal oma tund aega teadmata suunas. Otsustasin mingil hetkel oma silmakesed avada ja mis ma eest leidisin- Supermarket, millel oli autoparkla ja suured ostukärud. Püha müristus, kas ma näen siin kõrbes oaase? Läksin kohe katsuma seda ostukäru ja tsillisin sellega poes ringi, sees ainult pakk mahla. Välja minnes ei suutnud uskuda ma oma silmi. Üle tee uus supermarket, samasugune. Kuhu ma sattunud olen, paradiisi? Pärast otsustasin, et külastan elektroonikapoodi ja naeran nende seadmete üle veidike. Aga mis seal naerda, kõik oli ülimalt kvaliteetne ja ülimalt odav. Frappe käsimasin on 6 EUR-I ja frappe suur masin 15 EUR-i. Kõik elektroonika ja telefonid on siin väga odavad. Panin endale kohe mitu mitu frappe masinat kinni. Koju jõudes läksin loomulikult randa,täna leidisn endale uue mooduse kuidas päevitada,sest kraadid on veelgi tõusnud. Ostsin endale veemadratsi ja ulpisin täna siis sellega ring juba pea avamerel. Ma ei kujuta ette kui kuu aja pärast on siin umbes 50 kraadi. Ütlesin Stellale, et külmkapi, mis külmutab kõik, tirime meie tuppa ja sügavkülmutame sellega me toa.
Supermarket mu koduses Nea Fokeas. Feta juust hambus.

12. mai Sun is not shining, sun is burning

Ütlen ausalt, et täna päevitasin peaaegu terve päev, sest mul on ju vaba päev!!!! Kuna kraade on siin juba umbes 29, siis rannaliivale astudes hüppasin seal nagu hüpikjänes, sest liiv oli nii pagana põletav. Leidsin endale uue päevitamismooduse: pool keha on vee sees, pool maismaal- nagu pooleldi kahepaiksele iseloomulik. Õhtul läksin Ikoniosse Internetti, vastasin pea 5 h msnis mapsi küsimustele ja kirjutasin teile kõigile, kes mulle kirjutasid. Lav ju beibs!!

10. mai hullumaja kuubis

Hommikul tööle minnes rääkisin Veraga, basseini baarist. Hullumaja kuubis, seal saavad ettekandja assistendid 10 EURi tipsi nädalas. Püha müristus, kõik on nii shokis. Rääksin lõunal koju minnes Dimitrisega, baarman, ütles, et basseini restorani on tulnud tüdruk, kes sai nimeks kärbseke, kes joob ainult red bulli ja ei tea kuhu lennata. Oh, siin Kreekas on ilmad ilusaks läinud ja ma juba hakkan kergelt pruunistuma. Õhtul tööl olles, pakkusin ennast tänaseks veinivalajaks. Daubekad, teavad kuidas ma karstin seda. Siin peame küüleri viima laua juurde ja küüleris pmt käib kogu pudeli avamine ja kahe käega võin valada. Oii ma sain kohe miljon pluss punkti kirja, sest kõige kõigem manager läks just mööda ja vaatas kuidas ma tegutsen. Ja mis üllatus mulle, ma sain teada oma selle nädala töögraafiku. 3 ja pool vaba päeva. Ma pidin imestusest kohe pea peale kukkuma selle peale. Mina ja kolm vaba päeva, ma kohe ei tea mis nendega peale hakata. Mõtlesin, et sõidan Ateenasse, avastan maad veits, aga see on kergelt teisel pool Kreekat. Ma pean nüüd välja kohe mõtlema, mis teha need vabad päevad.

Käisin artsi juures, ta oli vist kurt, pime ja lollakas. Midagi ei küsinud ei rääkinud. Sain vastu sellise paberi.

09.mai EMMMME

MINU KÕIGE KALLIMALE EMMELE, HEAD EMADEPÄEVA. ARMASTAN SIND VÄGA VÄGA!!!

Igatsen oma kõige kallimaid inimesi väga väga!!! Teadke, et olete meeles mul iga päev!

Ikonias tähistasin Stellaga oma esimest kuud Kreekas. Lubasin üle mägede ühele sõbrale, et lähme siis “kõik koos”. Vend veits pingutas üle, tuli oma huinamuina autoga järgi, et mind sõidutada 50 m eemal olevasse Ikoniosse. Sorry, ütlesin talle, ma kõnnin jala, meil Stellaga paljust rääkida. Nüüd solvunud mu peale, ei räägi minuga. Too emotional for me. Rahvast oli palju, pilte ei jõudnud teha kahjuks. Aga midagi erilist polnud ka, väike tants higimull otsaees ja kõik. Üks Sani hotelli miljonist managerist ütles Ikonios mulle,et peaksin olema 5 min pärast leti juures, et ta tahtvat kedagi tutvustada. Sorry sõbrake, ütlesin, me pole tööl, nii,et I do not give a shit about your 5 minutes. Hommikul pidin tööle minema kell 9.00. Niipalju tööst, et issand halasta kui igav on olla ettekandja. Sa ei pea muffigi tegema. Hakkasin laudu koristama, sain õiendada, et see pole minu töö. Olks düüds, lihtsalt kõndisin ringe, suhtlesin kilentidega. Rääkisin manageriga, millisena ma näen oma rolli selles restoranis, seega ma tahan tegevust, mitte ringitamist. Ühesõnaga saan teha nüüd kõike. Loomulikult see manager, kellele ma nähvasin natukene, see hakkas täna tööl mölisema sellepärast, nalja kui palju!Sattusin rääkima ühe meeldiva kliendiga, kes rääkis, et ta mehel on vähk ja nad on non-stop terve aasta reisinud. Tahavad elult viimast võtta, mis annab veel võtta. Kuna mul polnud midagi teha, rääkisime oma 1 h, väga südamesse läks see kõik. Sõbrad ärge stressake, elage, tuleb elada ja võtta viimast igast väikesest hetkest!!!

8. mai Anni Tedrema supervisoriks! Kandidaat nr 1

Täna ma ei viitsi enam tööst kirjutada. Täna läheb tähistamiseks, sest olen olnud siin Kreekas juba kuu aega. Seega pidustuste aeg!! Ilmselgelt sean sammud Ikonio poole.
Seega annan homme teada kuidas läks.
Senikaua räägin, mida ma siin enim õppinud olen. Loomulikult iseseisvamaks olen saanud. Siin pead võitlema alates sellest, et sul linad ära vahetatatks kuni selleni, et oma õige palk välja nõuda. Töö koha pealt nii palju, et mingi Mr: Pabulil või kes iganes manageril või mingi hall karvane vanamehel ei lase möliseda. Teen oma tööd täpselt nii hästi, kui oskan, kui nemad tahavad mind mingite friikn valede jalanõude pärast vallandada, lasku käia. Asi on selles, et neil malakatel pole siin absull tööjõudu, seega tean juba ette ära, et mind ei vallandata ja käin ikka valede jalanõudega, meelega. Ükspäev tuli mingi suvaline ülemus ,keda ma esimest korda nägin ja ütles: Anni sa pead tööl ühe kraenööbi lahti tegema, nii on õige. Mhhmhmmm… tore tore, miks vormiriietusel siis see ülemine nööp on õmmeldud?? Kes kurat sa üldse selline vennike oled? Ei teinud seda nööpi lahti, meelega, vallandagu kui tahavad. Eii ma ütleks, et mu supervisor on hullem kui väike laps. Tööd teha ta ei oska, täiesti lõpp, tema oskus midagi organiseerida, seda ei eksisteeri. Täna hommikul tööl olles, võtsin ma kõik tellimused, viisin joogid lauda, suhtlesin klientidega, koristasin jne. See eit tegi ainult arveid, supervisor, ajas kõik sassi. Ütles, et ta ei julge oma viga minna kliendile seletama, et mingu mina. Ütlesin, et sina puupea tegid valesti, sina aja asja korda. 5 min pärast tuli ja ütles, et Anni ole hea kontrolli üle. Okey, arvata on, et ikka valesti arve. Malaka!!! Õnneks on minuga restoranis üks eesti tüdruk, saan temaga sõimata omas mahlas. Loomulikult, pead sa oma arvamust peale ajama, kui sa ei räägi, pole sa keegi. Nüüd ma ainult laterdan, suulihased musklis juba. Aaa ja loomulikult see, et siin ei kehti reegel, et õigel ajal õiges kohas. Siin pead ise tsekkima koguaeg, et oleksid õigel ajal õiges kohas, teise inimese sitta olukorda panema ja nii ennast esile tõstma! Life is hard beibs!

Tulen koju, ukse pealt leian sellise vaatepildi!

ööööööööö7. mai öööööööööööööööööööööö tööööööööööööööööööööööö

Kaval nagu rebane…muhahaaaa lasin ennast hommikusesse vahetusse tööle panna. Kreeklased va siesta ees ja taga võitlevad õhtuste vahetuste pärast. Seega mina olen 9-13 tööl, peale seda asetan ennast rannaliivale ning tööle jälle 19-00.00. Täna õppisin igasuguseid kohvisid tegema, mis on Kreekale iseloomulikud- õiget frappet, fredo cappocinot, fredo espressot jne. Oiii need on lihtsalt nii nämmad…ma saan siin vist varsti kohvi üledoosi. Ütlen ausalt, et jalad on mul surnud. Ma ei tunne neid enam. Palun saatke mulle Eestist ratastool nagu tõesti see on tõeline surm mu kapsaaeda. Õhtu lõppes igatahes mul mitte 00.00 vaid 15.00. Mingid maunid lihtsalt ei viitsinud ära minna. Igaljuhul proovisin eile igast põnevaid kokteile, mis baarman mulle masenduse leevendamiseks tegi- Cinderella ja mangio draguini…. Jieppppp need nimed jäidki ainult meelde.

NB! Mulle saab nüüdsest kirjutada ja joonistada aadressil :
HUMAN RESOURCES DEPARTMET
TRAINEE: ANNI TEDREMA
SANI S.A., 63077 KASSANDRA, HALKIDIKI, GREECE
Mamps mul juba mõned tellimused, saadan sulle meilile!

Cinderella, alkoholivaba

Mango draquini, lemmik siiamaani. Sisaldab natuke valge rummi ja põhiline komponent on mango värskelt pressitud mahl.

6. mai Vaimukas pealkiri

Hellouu hellouuu ma jälle tööl. Hahhaaaaaaa saangi ettekandjaks. Minu pingutused kandsid vilja. Sain teada, et normaalselt peaks töötama kuskil 2 aastat ettekandja assistendina. Muhahahaaaa…ma töötasin 2 nädalat. Suurepärane päev, sain kiita, et mul olevat hea stiil. Ma peaksin rääkima hotelli disaineriga, et saaksin koha disainerite osakonnas. Sorry, sõbrad, ma ei tea disainist midagi, oskan ainult kriipsujukusid joonistada! Kallid lugejad, teile teadmiseks: Jään Kreekasse nüüdsest ametlikult septembri lõpuni, mitte augusti, pikendasin lepingut!!!

Saapad Thessalonikist. Minu parim leid

Olen nüüd õige kohaliku moodi, kõigil on siin fake LV kotid, seega tere tulemast mulle. Ostsin Thessalonikist igast põnevat. Seega teen teile mingi päev moedemostratsiooni ja panen pildid üles siia!

Mu kassivihkajast sõber, mu esimesed stilistika proovid:D

5. mai Rahulik päev keset rahutusi

Vaba päev, läksin Thessalonikisse. Tundsin ennast kui kohalikuna, kõik selge. Kõigepealt avastasin selle kurikuulsa shopping koha Mediterrean Cosmos. Issand kui igav, mitte midagi erilist. Lihtsalt lonkisin seal ringi, suurepärane vaade avanes toidupoele, mis meenutab mulle Rimi. Sellist poodi oli hea näha üle pika aja!! Kohe suurest imestusest kõmpisin sellele kaks ringi peale, et lihtsalt vaadata poodi! Peale seda suundusin peatänavale. Jõudsin sinna, poed kõik kinni. Mis kurat, küsisin kuhu te kõik lähete?! Oooki.. mingi rahutus oli. Ma ei saanud muffigi aru. Mis rahutus? Kus? Tore, ma nautisin oma päeva istudes rannapanoraamil Thessalonikis, keset niinimetatud rahutust. “Pommid lendasid, inimesed kaklesid, mendid peksid, koerad haukusid” Pean mainima selle ikka ära, et ennem kui Kreekasse tulin, kandsin pükse suuruses 38, täna ostsin endale püksid suuruses 34, sest 32 polnud.

minu 36 suuruses püksad!!!!

4.mai. Töö kanalaudas

Mind viidigi üle teise restorani, mis asub hotelli fujaee juures. Räägiti mulle siis mu ülesannetest, mul tuli kohe naer peale, kui kerge kõik oli. Kõik sõna otseses mõttes kõik sitased nõud lähevad käiku, kõigil jumala suva, kedagi ei koti. Hommik oli nii vaikne, jõin ainult frappet ja istusin. Õhtu läks natukene kiiremaks. Meid oli restoranis kohal 4 ja restorani ala pole suur. Täiesti lõpp mis hullumaja peale hakkas. Mitte keegi ei teinud midagi. Minu ülesanne kui ettekandja assistendina oli ainult laudu koristada ja niisama tsill outida. Nähes, et ettekandjad jooksevad pea laiali otsas ja kliendid ootavad, hakkasin ise tellimusi võtma. Seda hetke sai enda jaoks suurepäraselt ära kasutada, et ennast tõestada. Orgaseerisin ettekandjatele oma alad, mida korras hoida, läksin aitasin kohvi teha jne, tegin arveid. Suured tänud selle eest Daube rahvale, kes on mind väga hästi välja koolitanud. Töö lõppes tänu organiseerimatusele 2 h hiljem kui pidi. Maria, mu uus töökaaslane viis mu autoga koju. MISS MY CREW IN POOL BAR!!!!

Mu nimesilt, kui pole seda, pole sind olemas!

Õpetasin Dimitrisele tema esimese eesti keelse sõna. Malaka on kreeklastel kõnekeeles ees, taga kõrval ja igal pool.

Whta is wifi? What is computer?

Kuna väga raske saada Internetti iga päev, siis proovin teid postidada tihedamini. Igapäev uudisd vananevad ja peale tulevad uued. Seega võtan sõnad juba tagasi oma lätlastest toanaabrite kohta. Täiesti greizid mutid. Juba haun plaani, kuidas neist malakatest (kreeka keelne ropp sõna)lahti saada. Kreeka keelest nii palju, et mul on selged põhiväljendid ja roppused!

inimesed, inimesed, inimesed

Kuna rääksiisn teile pika jutu maha tööst, siis nüüd tahan rääkida nendest inimestest, kes olid minu kollektiiviks. Mille pärast, kui sain teada, et mind viiakse üle teise kohta, minna üldse ei taha. Need neli päeva 13 tunniliste tööpäevadega, poleks ma mingil juhul ilma sellise seltskonnata nagu seal oli vastu pidanud. Peter, etteknadja assistant, keda ma tervitan kõige rohkem, on pärit Moldovast. Oiii jummel temaga sai kõige enam nalja. Kui me vetsu tahtsime,siis pidime küsima. Mitte midagi ei tohtinud teha, kui ei olnud ennem manageri käest küsinud. Alati oli Peter see, kes pidi jääma tööle kõige kauemaks, pidi seda ja toda ja kolmandat tegema. Algul vaikne poss, kellega kirusime me sitta tööd enim. Immiteerisime managere ja ettekandjaid, ausalt ma sain naerust naerupalaviku lihtsalt. Dimitris, baarman, kohalik. Algul ma vihkasin sind tõesti, pagana playboy selline. Ühel päeval, hakkas see egotsenter minuga rääkima. Segane vend, kimub pävas 50 korda. Paar viimast päeva irvasime kõige üle. Õpetasin talle ja Stefiliosele (teine baarman), kuidas on eesti keeles malaka. Radka, naine Serbiast. Hull naine, baarman, ei no selline karm naine, aga nalja sai hullupööra temaga. Stela, ettekandja, armsake mul, õeks sai mul lõpuks. Väga väga hea sõbranna, inimene, kellega sai kõigest rääkida. Vera, assistent. Selline natuke tagasihoidlik, malbeke. Temaga nutsime kahekesi salaja, kui väga raske oli. Tema jääb mina lähen, tal hakkab raske olema. Stefan, mu Johhny Bravo. Esimesel päeval ta näitas mulle kus uksest kandikuga välja minna ja millisest sisse tulla, eino vend pani ikka hästi. Paar sekundit pärast rääkimist, läks ta ise valest uksest. Manager ütles, et vaadake nüüd teda: kurat aju võiks ka nii suur olla, kui su musklid, friiikin Swarzneger!!! Stefaniga, kes ma mõtlesin, et ma elusees suhtlema ei hakka, kuna team temasuguseid, kes arvavad, et nad on maailma naba. Ühel päeval läksime koos koju, uskumatu nii tore poja. Pärast seda saame ülihästi läbi. Neid oli seal veel, ma kõiki ei hakka kirjutama. Ma ei oska siin nii kirjeldada neid emotsioone, kuidas tegelikult oli, ja kui fun mul tegelikult oli need neli pagana rasket tööpäeva nendega.

Fast fast.... ellaaa ellaaaaaaaa, dissapeaaaaaaaarrrr

On 3.mai õhtu kell 0.28. Jõudsin koju just töölt. Ma pole nii kaua kirjutanud. Mitte sellepärast, et olen teid ära unustanud või midagi. Viimasel ajal on suur tamp peal olnud: tööle-koju-magama-tööle.. Igaljuhul basseinibaaris töötada oli esimene päev kohutav. Mina kui ettekandja assistent, olin täielik ori. Pidin kõndima ringe kandik käes(u 1 kg) mööda tühje laudu (kuna rahvast polnud veel hotellis) ainult sellepärast, et ma näitaksin, peamanagerile, et mul on pidevalt tegemist. Kurat, kuna kliente polnud, siis oli ikka pagana palju teha. Kohendasin ühtesama tuhatoosi täpselt 187 korda. Päise päeva ajal ma pidin surema, sest väljas oli u 26 kraadi ja lauspäike. Töötunde oli 14. Teine päev. Lõunapaus oli 12 min, kuna restoran oli rahvast täis. Restorani ala on tohutult suur. Koristasin ja nühkasin laudu nii et 100 higimulli otsa ees. Minu manager pani meile tambi peale: Anni faster!!!; Anni disapear outside!!! Anni fly!! Anni elaa elaaa (kr.k: minemine). Teisel päeval hakkasin juba tööle pihta saama. Minu tööks on viia joogid lauda, koristada lauad, teha milksheike, teha jääiseid, teha forbeed, pidevalt laudade ümber ringe teha ja küsida inimestelt nende tühje klaase. Mina ei saa aru, mida rasket tööd on ettekandjal seal olla, sest eraldi on ettekandjal olemas assistendid ja toitude kandjad. Ettekandjad võtavad ainult tellimusi ja tegelevad rahaga ja lõpuks saavad kogu tipi endale (keskmiselt jätab iga mats 5 EUR; kliente päevas: lugematu arv). Okey kolmandal päeval, mu jalad olid surnud, öösel magada ei saanud, päikekesepiste ja päikeseallergia sain. Õhtul, peale 13 töötundi, mu nägu oli pähe ära põlenud, viskasin täiega auru välja ja lasin nuttu kõigi ees. Oii pagan, see oli õige tegu. Kõik jooksid ja nunnutasid. Minu manager, keda ma südamest austan (kuulujuttude kohaslet on ta parim manager üldse Sanis), rääkis ja rääkis minuga, et ma nii tubli jne. Mulle meeldib see, et minu manager ise aitab meid koguaeg, vastab kõigile küsimustele, on koguaeg kohal. Neljas päev. Tööle minek. Kuna mul oli tekkinud tõsine päikeseallergia, ütlesin managerile, et kas ta saab mu õhtusesse vahetusse panna. Uskumatu, aga manager ütles, et saab aru mu probleemist ja teeb kõik, et mul parem oleks, aga, et ma pean ainult selle päeva vastu pidama. Okey ma tõesti nautisin oma tööd. Jalad olid juba harjunud. Suhtlesin klinetidega. Tööle sain kohe pihta. Ise hakkasin vigu nägema jne, üritasin juba ise seal bossi mängida. Daubekatele teadmiseks: mina, kes kartsin kõige rohkem kandikuga tööd teha, nüüd, teate ma viin lõtva kandikul 7 pool liitrist õlle klinetidele. Manager: “Anni, sinu salarelvad on weteks ja kandik, niiet go goo outside!!” Neljanda päeva õhtuks sain teada, et mu manager oli tõsiselt mu peale mõelnud, ütles mulle, et see nädal saan 2 vaba päeva, kuna mulle läks ainukesna assistentidest minu töö korda ja ma võtsin seda südamega. Mind viiakse teise baari üle, mis asub hotellis sees. Peabaari, kus pole mitte muffigi teha, kliente on vähe ja ala on ülimalt väike.

Ainult unistamiseks....söök söök

Oh sa heldeke, lugedes oma eelmiste päevade kirjutisi, jääb minust ilmselgelt mulje, kui suurimast toidusõltlasest . Pole viga, täna ei saanud me muffigi maitsta toite. Vaatasime ainult kõik näljaste nägudega, kuidas hotelli manager me ees toite maitses. Vastik vanamees, mitte muffigi ei liiguta ennast ja tuleb sööma me ette. Igaljuhul teadmiseks, et endiselt jooksen 8 km ja teen kõhulihaseid iga õhtu ja ilmselgelt peale 18.00 ei söö. Seega sellepärast ma annan endale vabaduse kirjutada peamiselt söögist ja söömisest, sest sellest ma unistan nii magama minnes ja kui ka hommikul bussiga tööle sõites. Sellel nädalal on mul ainult üks toidukord päevas, nii et palun mõistke mind.
Täna läksin Possolous rannabaari juurde tsillima koos Stelaga (mu töökaaslane). Hullumaja hoovis, mis vaade sealt avanes. Ma olin sõna otseses mõttes rabatud. Ma proovin teile mõned pildid üles panna, kui võimalik, sest need arvatavasti räägivad minust paremini.

Kassid! ….Kes? ….TARZANKASSID!!

Ma vihkan kasse (ärge võtke isiklikult kassiarmastajad), seega loomulikult minu rõõmuks siin kubiseb nendest karvanässakatest. Oleks nad siis normaalsed, aga ei. Nad ronivad mööda seinu, hüppavad, kargavad, karjuvad, jooksevad, turnivad. Seega pean neid tarzankassideks, va segased kohalikud toidavad neid ja seega tuleb neid iga päev üha rohkem ja rohkem juurde. Eile leidsin endale mõttekaaslased. Tegid minuga tutvust naabrid, kes koguaeg karjuvad me kõrval. Ma ei teadnud, kuni eilseni, mis on nende probleemiks. Tuli välja, et kassid loomulikult, karjuvad nende peale. Mina mõtlesin, et mulle on naabriteks toodud mingid hullud. Igaljuhul tulin täna koju ja uksest sisse astudes leidisn eest miljon sada kotti. Meile tulid uued toanaabrid. Lätist pärit, ära hellitatud nagu minagi (pesu ei oska pesta, süüa teha ei oska jne). Väga lahedad pliksid, minu moodi. Tööst siis niipalju, et homme hakkab söökide degusteerimine…niiet Anni teab kuhu ennast homme asetada- järjekorra etteotsa loomulikult.

NB!!! Mamps saada mulle meilile telefoniarve. Siin käivad asjad nii, et kui saa igale matsile oma numbrit ei anna, siis mõeldakse, et sa ei taha suhelda ja suhtluse olulisust olen ma juba maininud. Seega iga päev, saades sõnumeid: How are you- the day before, yesterday, tomorrow, the next day, ten years ago and so on…, siis tahan arvestada oma telefoniarvega, eks mamps!!

Kolm on kohtuseaduseks, teate!?

Esiteks, kõigepealt, kuuldes, et mu suurimad blogi fännid on mu vanaema/vanaisa Elvast, siis saadan just Teile Kreekast kõige palavamad tervitused!! NB! Kui te mu sõnadest, väljendites midagi aru ei saa, siis võite alati mulle meilile kirjutada annitedrema@hot.ee
Teiseks, kuna arvatavasti te kõik teate mu tegemistest/toimetustest ning eeldatavasti tahate mulle enda tegemistest ka rääkida, siis PALUN kirjutage kõik mulle, millega te vahepeal ise tegelete. Kirjutage ükskõik millest-ilmast, uudistest, söögitegemisest, koristamisest, vanniskäigust, eksamitest (see käib eelkõige Arti ja Motu kohta). Ükskõik, tahan kursis olla võimalikult palju te eluoluga ja tegemistega. Ootan te kirju ummistama mu postkasti e- aadressile annitedrema@hot.ee
Kolmandaks, täna ma ei räägi enda tegemistest, sest polnud midagi erilist. Loomulikult peale selle, et ma jooksin täna esimesena sööma ja mind pidi sõna otseses mõttes sööklast välja tirima. Seda ka tehti, kuid suutsin ennem seda veel ühe koogikese endaga kaasa krahmata. Niisiis, täna ma tahan rääkida natukene üldisest eluolust ja töösuhetest Kreekas ja nende erinevustest võrreldes Eestiga. Et siin Kreekas üldse hakkama saada, pead sa rääkima. Ükskõik mis teemast, see näitab üles huvi, et oled huvitatud inimesest ja seega sind ka respekteeritakse. Töö juures hoitakse tööasjad, väljaspoole tööd neid ei viida. Seega see tähendab, et mees ei lähe koju ja ei ela oma päeva jooksul tööl kogutud viha naise peal välja. Samuti, töö juures ei TOHI sa üksi probleemidega tegeleda, alati pead sa rääkima, mis sind häirib, et probleemid nii kaastöötajatega jms saaks lahendatud. Teiseks sa pead välja näitama austust. Selle all ma mõtlen seda, et kui sinu boss, olgu see su otsene või kaudne, möödub sinust, pead sa mõtlema, et ta on king of leon ja sina pagana uruhiir. See on minu jaoks kõige mõistmatum siiamaani. Täna läks meist mööda Sani omanik, kõige tähtsam nina. Kus kõik hakkasid kummardama ja mu supervisor ühelt jalalt teisele hüppama. Ma ei saanud tuhkagi aru, sest mul polnud õrna aimugi, kes see vanamees oli, ei kottinud ka väga. Siinkohal lööb vist eestlase olemus välja. Tulin siia tööd/praktikat tegema, mitte pugema mingi friikn poolkiilaka- hallipäisele vanamehele. Kreeklased saavad parema töö tänu läbi onupojapoliitika ja pugemise, eestlase läbi raske töö ja pideva enesetäiendamise. Kreeklased on sellised, kes ütlevad mida mõtlevad. Sellega on raskusi, sest mina mõtlen miljon korda ennem mida ütlen. Seega neil ei ole olemas tabuteemasid nagu eestlastel, millest ei räägita. Siin räägitakse kõigest. Et siin läbi lüüa, pead sa ennast tohutult avama. Minule on see raske ja kõik naeravad selle üle, kuidas ma iga asja peale punastan. Proovin tuua vabandusi, aaaahhh… see on kõigest päike, mis hakkab mulle kohe peale, aga kurat ega nad lollakad ei ole, saavad aru kohe.

Musi musi minu kallile vanaemale ja vanaisale

Paku frappet, mitte ouzot!!

Hommikut alustasin (kuna buss oli jälle töötajatest täis), istumisega pagana pargipingi peal, sest iga hommik kui mina bussile jõuan, on sinna juba sada tuhat matsi sisse pressinud. Igaljuhul sain tuttavaks ühe toreda, võib arvamust avaldada, et homoga (siin suhtutakse neisse väga hästi). Töölt tulles sain jälle autoga koju. Kuna sellest sädistamisest olin juba nii väsinud ja olles omas maailmas, tuli välja, et keegi oli minult vahepeal küsinud, et kas tulen ka? Mina loomulikult oma hiilgava ideega igale küsimusele vastata: Yeah, it is no problem, pidin shoki saama, kui auto ei pidanud kinni minu kodu juures. Läksime töökaaslase juurde, kes pakkus meile kohalikku traditsioonilist alkohoolset jooki. Nimi oli vist mingi- ouzo. Igaljuhul see oli nii rõve, maitses nagu lagrits ja inimesed, kes vihkavad lagritsat saavad minust aru. Nüüd jõudsingi koju, väsitavast (ma ei saaks seda nimetada tööpäevaks) rääkimispäevast! Frappe, mu parim sõber siin, hoiab mind elus veel. Sellest olen sattunud täielikku sõltuvusse. Sain teada, et frappe käsimasinat saab siit Thessalonikist täitsa kohe 3 EUR-I eest. Seega koju ostan neid suuremas koguses ja varstiluban teile, mu armsad pereliikmed, me oleme sellest kõik sõltuvuses!! Aa täna lähen esimest korda välja. Otustasin, et sädistada tuleb ja oma keelelihaseid treenida!

Kreeka traditsiooniline jook Ouzo



Esimene väljaskäik Kreekas.

Vaikust palun, Anni tahab omaette olla!

Töö nagu tavaliselt terve see nädal. Aga täna oli veits erinev päev eelmistest, sest ma sain SÜÜA. Soe toit, nagu õnnistus mu hoovile. Sõin siis makarontsikuid mingi hea kastmega, suure õuna(Kreekas maailma parimad ubinad), sõin salatit ja lõpuks veel kaks ülihead koogikest. Ma siiamaani ei suuda uskuda, et lõpuks sain sooja toitu, ootan juba homset, et uuesti süüa saaks. Igaljuhul veits tööst. Need viimased päevad on suht shithappens olnud. Väga,väga raske on. Kreeklased on hoopis teist masti. Laterdavad nagu jahujahvatajad, avatud, teine temperament- kõik on teistmoodi. Mulle öeldi, et ma olen äärmiselt vaikne tüdruk, kuigi ma selleks ennast väga ei pea. Aga no ma ei leia, et kui ma tunnen inimest 5 minutit, siis peaksin talle sellistest asjadest rääkima, mida räägin enda kõige lähedamastele. See ongi kreeklaste puhul kõige häirivam, et nad räägivad koguaeg. Vait ei suuda keegi olla. Täna istusin hetkeks omaette, kohe, öeldi, et miks ma üksi olen. Nad ei saa aru, et ma ei viitsi koguaeg social olla ja mis veel hullem, laterdada kogaeg. Mu suulihased on õhtuks nii väsinud ja töökaaslased tahavad õhtuti veel välja minna, et veel laterdada. Siiamaani olen suutnud mingid totakad vabandused välja mõelda. Pean veel treenima oma lihaseid. Teeninduskultuurist siin niipalju, et sir/madame käib ette, taha ,keskele ja igalepoole. Kõik on väga spetsiifiline, ma ei oska seda seletadagi, väga raske on. Kui mul eelnevaid kogemusi üldse ei oleks, siis ma ei saaks muffigi ilmselgelt aru. Kõige häirivamaks pean seda, et siin töötajad üldse oma peaga ei oska/ei tohi mõelda. Mitte midagi ei tohi teha ennem kui oma supervisorilt oled luba küsinud. Prügi tahad ära visata, pead selleks supervisorilt luba küsima. Kõige lihtlabasemad asjad, mida ometigi iga inimene oskab teha.

It`s Eminem time!

Töö jälle. Aa ma unustasin mainida, et sain basseinirestorani tööle. Sinna, kuhu mul soov oligi kõige enim saada. Täna sain oma töökostüüma kätte. Ei no sõnad puuduvad. Ma ei kujuta ette kes see disainer oli, aga palun… shut this person for real! Ma näen välja nagu reaalne friikn Eminem. Valged püksid, millel on põlvedeni taskud, värvel on nabani, kukekad ja paistavad veel pealekauba läbi. Pluus on rõve sinine, mis on mulle nabakas ja pusal on käised lühikesed. Ma ei kujuta ette kuidas ma kannatan terve selle suve nende kaltsakatega käia. Täna poleerisime nõusid. Uuuh I like to polish, polish; I like to polis, polish tuli üks reaalne härg (vend on ennast reaalseks Johnny Bravoks treeninud) nimega Stefan me juurde lauldes. Mul on üleüldiselt raskusi nimede meeldejätmisega. Veel raskem on see, et kunagi ei saa ma aru, kui nad minuga räägivad, sest nende jaoks olen ma Aana, Aai, Aa või mõni muu wieordo nimi. Nende inglise keel on ka samasugune nagu minu vene või prantsuse keel. Leidsin mooduse, et mitte lolli olukorda jääda kui nad oma inglise keelega minu poole pöörduvad. Ükskõik mida nad ka ei küsiks, ütleks jne,(kui ma täpselt aru ei saanud), ütlen mina: Yeah, there is no problem või it is no big deal või it is grazy- need sobivad mistahes küsimuse, jutu või hüüdlausena. Ühesõnaga nad laterdavad nii palju kõik, et ma igatsen teid eestlasi ja seda, et te suudate vait olla.

Niinii selline räpikunn ma näen terve eesoleva suve välja!

Sõnad lihtsalt puuduvad

Saiapühad

Terve tänase päeva pühendan ametlikult jällegi saiale ja kirjutan ainult saiast. Ma polegi selle aja jooksul peale saia siin Kreekas midagi söönud. Täna tööl lootsin saada juba sooja toitu- lähen sööma. SAI vaatab vastu, kus vahel feta juust. Igast saiasorte siin ära proovitud. Sai oliividega, sai juustuga, sai mingite teradega, sai šokolaadiga, valge sai, sai mingis kastmes. Ainutl sai sai sai sai sai sai sai sai!!!

Sai oliividega. Eriliseim, mida proovinud olen.

Pesukata digimuutus koristuskataks

Täna esimene tööpäev. Tähendab koristuspäev, sest hotell avatakse 29. aprill ja senikaua toimub koristus ja koolitus. Tore, tore sain aru, et saame oma tööülikonnad, aga eiiii. Mina lähen oma parimates riietes kohale ja tuleb välja, et pean nendega terve päev koristama. Oleks siis kõik enamvähem puhas-kus sa sellega, kõik puhta (vabandust väljendi pärast) si**ne. Küürisin kappe, sahtleid ja mis kõige normaalsem, 400 tooli oli vaja käsitsi puhtaks teha. Ma vist näen neid täna unes ka. Hommikul, küsiti kas kohvi soovin, ma ütlesin,et ma ei joo kohvi, ei suitseta, ei tõmba kanepit ja söön tervislikult. Nad vaatasi mind kui kuuvarjutust. Seal tõesti kimub vist igaüks suitsu. Ühesõnaga öeldi, et ei tehta tavalist kohvi. Mmm.. tuli välja, et mulle valmstati ice kohvi e frappet. See oli küll hea. Pärast õpetas üks tsill poiska, kuidas ise seda valmistada. Niipalju sellest, et lõpptulemuseks olime mõlemad kohviga üle kaetud.

Retsept kuidas frappet valmistada: Selleks on eraldi pakikesed (nt Nescafe toodab neid). Nii kalla selle pakikese sisu topsi, pane 3 tl suhkrut ja natuke külma vett, aja vahtu ja pärast kalla uuesti külma vett peale.

Ilm oli täna suurepärane. Istusime pausi ajal väljas ja kõik huvitusid, kust ma pärit olen ja arvati mu vanust. Sellest sai nagu kuldvillaku võistlus, arvamusi oli seinast seina. Võitjaks kuulutasin selle, kes arvas, et olen 16 ja pärit Ida- Baltimaalt. Musimusi sulle!!